- sagarikubronhid – bronchi lobulares - bronhioolid – bronchioli - lõppbronhioolid – bronchioli terminales - esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras ALVEOLAARPUU - hingamisbronhioolid – bronchiolus respiratorius - alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris - alveolaarkotikesed – saccus alveolaris STRUKTUURIÜHIKUD Sagarad – LOBI - paremal 3 ja vasakul 2 sagarat - paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees
Pinnad STRUKTUURIÜHIKUD - apex + basis Sagarad LOBI - facies costalis - paremal 3 ja vasakul 2 sagarat - facies medialis - paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise - facies diaphragmatica tüvena - margo anterior + posterior + inferior Lõhed: Pulmo dexter - põikilõhe fissura obliqua
hormoone;võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.
annaabi.ee 
