2 Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk-ja tagarindmikust. Kõige tugevamini on välja kujunenud keskrindmikuga liikuvalt ühendatud eesrindmik. Keskrindmikku katavad selgmiselt kattetiivad, mille ülesandeks on tagarindmikule kinnituvate lennutiibade ja looma tagakeha katmine. Kattetiibade kokkupaneku joont keha keskel nimetatakse õmbluseks. Tagarindmik on üldiselt samasuguse ehitusega kui keskrindmik, ainult mõnevõrra suurem; eesserval liitub ta õmbluse varal keskrindmikuga ja tagaserval tagakehaga. Selgmiselt kinnituvad tagarindmikule liigese abil taga ehk lennutiivad. Kilejad lennutiivad on enam – vähem kolmnurkse kujuga, suurema tiivalabaga ja ahaneva algusega, millega nad kinnituvad keskrindmikule (Haberman, 1968). Jalad koosnevad viiest osast. Aluslüliks on puus, mis asub puusalohus ja võimaldab jalgade liigutamist mitmes suunas
Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu (pedes), kesk- ja tagarindmikule ka tiivad (alae). Tagakeha koosnes algselt 11 lülist, kuid evolutsiooni käigus on nende arv vähenenud, mõnel juhul on säilinud vaid 4-6 eristatavat tagakehalüli. Tagakehale võivad kinnituda lisandid, näiteks urujätked (cerci), muneti või astel. Tagakehal asetsevad suguorganid e genitaalid. Joon. 1. Putuka keha väline liigestus: I – eesrindmik, II – keskrindmik, III – tagarindmik; 1-12 – tagakeha lülid. Joon. 2. Maipõrnika keha liigestus: 1- pea, 2 – eesrindmik, 3 – keskrindmik, 4 – tagarindmik, 5 - tagakeha Joon. 3. Erinevaid väliskujuga putukaid: A – ripstiivaline (Thysanoptera), B – mardikaline (Coleoptera), C – kahetiivaline (Diptera), D – ritsikaline (Orthoptera). 2.1. Putuka pea Putukate pea koosneb 6 lülist, mis valmikul on kokku kasvanud. Pea tagumine osa on kukal (occiput)
Selts: Röövritsikalised (Mantoptera s. Mantodea) Selts: Kojuselised (Phasmoptera s. Phasmida) Pikkus 5-35 cm. Värvus varieerub rohelisest mustjaspruunini; värvus harmoneerub ümbrusega. Pea väike ja ümar. Ettepoole suunatud haukamissuised. Tundlate ehitus ja kuju varieerub. Liitsilmad, mis koosnevad väikesest arvust lihtsilmadest ja on tugevasti redutseerunud; nägemiskaugus 3-4 cm. Eesrindmik suhteliselt väike ja peaaegu ruudukujuline ja liikuv. Taga- ja eriti keskrindmik on tugevasti pikenenud, jäigad liitekohad. Jalad pikad ja peened käigujalad; 5-lüliliste käppadega, sarnanevad üksteisele. Enamasti tiivad redutseerunud, paljudel liikidel siiski toimivad. Reeglina esitiivad tugevasti redutseerunud, lühenenud või puuduvad; tagatiivad lehviku kujulised ja hästiarenenud või lühenenud. Tagakeha 10-lüliline, pikenenud, mõnedel ka lehekujuliselt laienenud. 11. Segment on
annaabi.ee 
