mis olid omavahel sõjas. Nendeks liitudeks olid Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa, Türgi, Austria – Ungari, Bulgaaria ning nende vastasleer Antant, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ning veel 34 riigi ülemaailma. Euroopa kui kõige arenenud maailmajagu sel ajal oli hõlmanud kolooniaid, mida peetakse ka üheks kõige tõsisemaks sõja põhjuseks. Keskriikidest kõige tugevam oli Saksamaa, kes oli jäänud koloniaalvallutustega hiljaks ning soovis nüüd maailma ümber jagamist. Selletõttu toimuski põhline sõjategevus Euroopa pinnal, mis sõjalõppedes oli sõna otseses mõttes verega immutatud, sest esmakordselt võeti selles sõjas kasutusele massiarmeed, mis ei koosnenud mitte sajast tuhandest südurist, vaid miljonitest. Selletõttu
000-meheline armee. I Maailmasõja osapooled: Keskriigid Antant Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi Suurbritannia Bulgaaria Serbia Jaapan Itaalia (Läks keskriikidest Antanti, sest murti lubadusi) USA(alates 1917) Sõjakuulutused: 28. Juuli 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale. 1. Aug. 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. Aug. 1914 kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale. 4. Aug. 1914 kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale. 23. Mai 1915 kuulutas Itaalia sõja Austria-Ungarile. Itaalia liitus Antantiga. 6
lasid veidi omas mahlas praadida. Adolf Joffe eriti ei kaubelnud enam millegi üle, 3.märtsil 1918 Adolf Joffe Vm nimel kirjutas alla separaatrahule keskriikidega- Bresti rahule. Bresti rahulepingu kohaselt pidi Vm loovutama Sm-le kõik sõja käigus Sm kontrolli alla läinud endised Vene impeeriumi läänealad- Poola, Leedu, Balti kubermangud, suure osa Valgevenest. Pindalalt polnud väga suur, aga seal oli varem paiknenud 33% Vm tööstuspotentsiaalist. Oli selles mõttes suur kaotus. Keskriikidest Türgi sai tagasi ilmasõja ajal Vene vägede poolt vallutatud kindluslinnad- Batumi, Ardagan, Karsk. Sm-le kohustus Nõuk Vm maksma kontributsiooni 6 miljardit kuldrubla, Vm kohustus desarmeerima kõik oma relv jõud- nii vana armee kui Punaarmee. Lisaks Vm kohustus tagama Sm-le piiramatu ligipääsu Vene naftaväljadele. Joffe allkiri oli Bresti rahulepingul all, 4.märtsil sakslased peatasid ka oma edasitungi, Joffe allkiri ei tähendanud, et rahuleping oleks
annaabi.ee 
