Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskranna" - 3 õppematerjali

Pärnu kui mere linn
5
odt

Pärnu kui mere linn

ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta. Vana-pärnu rand Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

midagi. (Aller 1977: 13­15) Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1919. aastal ei olnud tegelikkuses veel selge, milline suund võetakse. Loodi küll haljastus- ja kuurordikomisjon, kuid 1924. aastani oli ranna- 30 piirkond vaikne ja linnal oli mõte anda kuurordimajandus erakätesse. Siis katsetati Tallinna eeskujul Raekülas esmakordselt segaranda. Tallinnas tehti segarand juba 1923. aastal. Päris segaranna sai Pärnu keskranna näol alles 1925. aastal. Sellest hetkest algas tõeline rannaelu ja pruuniks päevitamise kultuur. (Schmidt 1986: 69) Seetõttu hakati tegema liivarandu, liiva veeti randa nii käsitsi kui ka hobusega. Kuni 1940. aastani oli Pärnu rannas ainult märgliiv, sest puudus tehnoloogia ranna täitmiseks piisaval määral, et pealmine liivakiht saaks kuivaks jääda. Seni oli maapind madal ja vesine. (Kask et al 2010: 166) 1915

Majandus → Turundus
54 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Pähni LKA 5.11. Lepaaugu parkla 24.1. Pähni metsaõpperada 5.12. Metskonna parkla 25. Kirikumäe LKA 6. Vormsi MKA 25.1. seiramine lõpetatud 6.1. Rumpo matkarada 26. Keila-Joa park 7. Järve luidete MKA 26.1. Keila-Joa park 7.1. Keskranna puhkekoht 27. Sangaste park 8. Käina lahe-Kassari MKA 27.1. Sangaste metsapargi matkarada 8.1. Sääretirbi telkimisala 28. Naissaare LP 9. Kõpu LKA 28.1. Naissaare rajad 9.1. Rebastemäe õpperada 28.2. Naissaare telkimisala 9.2. Kaleste telkimisala 29. Haanja LP 29.1. Hinni Kanjon

Loodus → Loodus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun