Beethoven vastas neile sõltumatuse ja ebasõbralikkusega. Heliloojat erutas rahva saatus. Kangelase võitlus rahva vabaduse ja õnne eest on Beethoven Kolmanda sümfoonia sisuks. Helilooja noorpõlvelooming jälgis selgelt Haydni ja Mozarti traditsiooni. Aastani 1800 loodud kvartetid, sonaadid ja sümfooniad mahuvad klassikalise suuna raamesse. Neis pingutas Beethoven oma "muusikalisi muskleid" loomeelu nn. keskperioodi tohutu avardumise eel. Veidi enne "Eroica" kirjutamist mõistis Beethoven, et hakkab kurdiks jääma. Oma meeleheite valas ta välja 1802. aastal Viini lähistel tervisevetel kirjutatud "Heiligenstadti testamendis". Selle tema vendadele adresseeritud kirja alguses anub ta mõistmist inimestelt, "kes te mind vaenulikuks, jonnakaks või inimpõlguriks peate või nimetate". Lõppu on aga lisatud nukker postskriptum: "nagu sügislehed koltuvad ja langevad, nii on... lootus minu jaoks läinud"
loomulikkuse ja suurejoonelise lihtsusega; ülimalt kaasakiskuv on neis meistri karakteriseerimisjõud. Davidi varasemates portreedes on tunda kerget rokokoo hõngu Keskperioodis tekkis rida töid, milles lineaardekoratiive ja stiliseeriv joon paigutus tugevasti esile tuleb. Siia kuuluvad Monsieur Seriziat´ ja Madame Seriziat´ portree aastast 1795, samuti Madame Recamier´ portree lamavas poosis aastast 1800. Vahest kõige haaravam keskperioodi portree on konvendi liikme Gerard´i ja tema perekonna grupiportree; kõik sellel maalil on lihtne, poosita, kuid sügavalt tundeküllane. Davidi geniaalseim portree on Madame Morel de Tangury portree kahe tütrega. Teos on maalitud halastamatu realismiga. Maal on loodud Belgias, kuhu David kui konvendi endine liige oli sunnitud asuma 1816. aastal. See on vaid väike osa Davidi portreedest. Davidi looming on avaldanud otsustavat mõju peaaegu kogu Euroopa kunsti
Gellée ● Lorraini peetakse suurimaks peisažistiks, nn. maastikumaali Raffaeliks. ● Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate, kulissitaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Hakkab esimesena kujutama päikest – lähtub valguse ja armosfääri meeleoludest. Julgeb päikest kujutada ka tema keskpäevases heleduses. ● Tema varasemates töödes valitsesid rasked pruunid toonid; keskperioodi tööd on maalitud soojades kuldtoonides, hilisema aja maalidele (u. a. 1650) on omane selge, läbipaistev hõbehall koloriit. ● Lorrain pühendas palju aega looduse tundmaõppimisele, sellest annavad tunnistust arvukad natuurist tehtud joonistused. Nendest konstrueeris ta hiljem ideaalmaastikud, kus valitseb rahulik, idülliline ja lüüriline meeleolu. Claude Lorrain. Port Scene with the Villa Medici Claude Lorrain. Merkuur varastab Admetose härjad, 1645 Claude Lorrain
annaabi.ee 
