rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsaid objekte. Mitmel pool saavutati edu, kuid tuli ette ka tõrkeid. Näiteks ebaõnnestus Tondi sõjakooli Sõjaministeeriumi jõivamine, telegraafi vallutas aga tagasi juhuslikult mööda kõndinud kindral Põdderi improviseeritud rühm, enne kui mässajad jõudsid punamäele appikutse saata. 5) Eesti peamised erakonnad olid Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tööerakond. 6) Rahvaste liitu kuulus nii linna kui maarahvast, nii haritlasi kui lihttöölisi, ning erakonda ühendavaks jooneks oli Tõnissoni põline aade Rahvuslus 7) Julgeoleku tugevdamiseks üritati luua Balti liitu. Sinna taheti kaasata Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Poolat. Paraku orienteerus Soome Skandinaaviale
moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond. Juba 1921
Saavutati edu kuid mõnel pool oli tõrkeid, ei õnnestunud hõivata Tondi Sõjakooli ja Sõjaministeeriumit. Telegraafi vallutas tagasi möödajalutava kindral Põdderi improviseeritud rühm enne kui saadeti appikutse. Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud. See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5. Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus. Tartu ja "Postimees" Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha
annaabi.ee 
