Pikk varvastesirutaja 2.-5. varbale Sirutab pöida põndalt Külgmine osa- 2 lihast 1.talbluule Pikk pindluulihas Pindluu pealt 1.pöialuule Tõsta jala lateraalset 5. pöialuu köprusele serva Lühike pindluulihas Pindluu keskosalt Tagumine osa-4 lihast Tagumine · Sääreluult Lodiluule Tõstab kanda sääreluulihas · Pindluult 1.Talbluule Pikk Pindluu tagumiselt Suurvarba alumisele suurvarbapainutaja pinnalt pinnale Langetab pöida Pikk Sääreluu tagumiselt 2
avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget
avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget
F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla) m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas. F: ainus sääresirutaja Rätsepalihas m. sartorius Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt Kinnitub sääreluu ülemisele otsale
nurgakesi vestlemiseks ja pöetud hekkide labürinte seltskondlikeks mängudeks, peateljest Koostanud: 74Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a paremal ja vasakul ka väljakuid sportlikuks tegevuseks; peale selle veel tohutu suured kasvuhooned. Edasi viisid päikeseloojangule vastu pompöössed trepid. Nendelt, samuti lossi eenduvalt keskosalt võidi imetleda 5 km² suurust parki, mille jagas neljaks veerandiks määratu suur ristikujuline veepeegel, põhiteljel 1600 m pikk. Selle peaks oli bassein, millest koos peegelduvate päikesekiirtega tõusis lossiakende poole Apollona kujutatud Päikesekuningas ise. Sellesse punkti koondusid tervelt kaheksa pargiprospekti. Pisut eemal grotis oli näha nümfe. Hellström 1997: "Parki iseloomustavad kolm põhimotiivi. Rikkalikult kujundatud aiaosa lossi
annaabi.ee 
