Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest. · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks.
1994. aastal. 1995. aastal suri ta vähki. 3 Perekond ja personaalne elu Obama kohtas oma naist, Michelle Robinsoni juunis 1989. Nad abiellusid 3. oktoobril 1992. aastal. Nende esimene tütar, Malia Ann, sündis 1998. aastal ning teine tütar, Natasha, aastal 2001. 2005. aastal kolis perekond Chicago Hyde Parkist Kentwoodi. Vabal ajal mängib Obama korvpalli, millega ta on tegelenud alates keskoolist saati. Obama on kristlane. Ta ristiti 1988. aastal. 4 Poliitiku karjäär 1990. aastatel töötas Obama tsiviilõiguse juristina ja õpetas konstitutsiooniseadust Chicago Ülikooli juurakoolis. 1996. aastal valiti Obama kolmeks ametiajaks Illinoisi osariigi senaatoriks. 2000. aastal kandideeris Obama USA Kongressi esindjatekotta, kuid kaotas eelvalimistel endisele
palga eest tööle minna ja palk mida soovitakse saada ei ole lihtsalt nende, kas siis teadmiste või omandatud haridusega kooskõlas. Majandusbuumi ajal oli palju vaja ehitustöölisi , kellel ei pidanud olema mingit haridust vaid pidid suutma ainult tsemendikotti või ämbrit tassida, kuid peale buumi ei olnud selliseid inimesi enam vaja ning nad lasti lahti. Paljud nendest ämbritassijatest olid juba põhikoolis või keskoolist välja kukkunud noored, kes nüüd ilma hariduseta kodus istuvad ja kurdavad, et tööd ei ole. Paraku ei viitsi suuremosa neist ka enam õpinguid jätkata. Tööjõupuudus on minu aurst Eesti s üsna väike. Paar aastat tagasi arenes Esti majandus erakordselt kiresti ja selle kaasnähtuseks oli aktiivne töökohtade loomine . Just ehitussektoris oli selle oluliseks põhjuseks ning selles majandusharus kasvas tööjõu nõudlus väga kiiresti .
joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Keskoolide lõpetajail tuli teha kooli lõpus kaks kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased pidid tegemaühe kontrolltöö.1934.a. teostati koolireform. Klassi- ja koolikursuse lõpetamise korda täpsustati aastal 1929. uus määrus lubas anda lõputunnistuse ka neile, kele teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines( v.a. emakeel, matemaatika, ja I võõrkeel). Keskoolist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse.1934. aastal kehtestati keskkoolidele ja gümnaasiumile piirmäärad. 1936.a. muudeti keskkooliseadust ja saksa keele asemel hakati esimese võõrkeelena õpetama inglise keelt. 1937.a. täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud süsteem- viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Kutseharidus: 1937
14 - vernakulaari omandamine ca 5.-12. eluaastani, oma sõprusrühma mõjualusena koolis ja naabruses; - sotsiaalse taju tekkimine ca 14.-15. eluaastaks, mõjuriks kontaktid täisksvanutega. Sealjuures võivad lapsed endiselt olla ka vernakulaarse kamba liikmed; - stilistilise varieerumise väljakujunemine, mis algab ka umbes 14. eluaastal, aluseks laiemate gruppide mõju naabrusest või keskoolist kaugemal. Lapsed hakkavad selles eas eristama eri sotsiaalsetes kontekstides statistiliselt erinevaid keelevariante; - võime kasutada järjekindlat normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjuriks jälle laiemad kontaktid töö juures ja ülikoolis; - täielik keeleomandamine toimub ainult väga vähestel, tavaliselt kõrgema haridusega inimestel, kes on eraldi keelest huvitatud. Hiljem on näidatud, et baasgrammatika ja vernakulaari faasid ei ole üksteisest eristatavad.
annaabi.ee 
