Detridofaag – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid). Autökoloogia – uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid. Demökoloogia – uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia – uurib koosluste ja keskkonna vahelisi seoseid. Antroppökoloogia – uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Rekreatsiooniökoloogia – puhkealade ökoloogia. Biotsönoos - elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Karnivoor – liha söövad loomad ehk lihasööjad. Herbivoor – rohttaimedest toitujad ehk taimetoidulised. Omnivoor – organismid, kes söövad kõike ehk kõigetoidulised. Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond.
täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks. Tsönoos (biotsönoos) Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme
Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise rezhiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja
annaabi.ee 
