unarusse teised inimestele vajalikud arengusuunad, kas või tehnoloogias. Rohelised arvavad, et oleks vaja rõhutada autoritaarsust, kuna ressursid saavad peagi osta ja nende kasutamist oleks vaja piirata. See-eest keskkonnakaitsjad otsivad võimalusi, et vähendada ja vältida inimese elukeskkonna saastamist ning kaitsevad loodusobjekte. Nende töö on enamasti ennetav, otsitakse alternatiivseid võimalusi, tehakse selgitustööd. Keskonnakaitsjad korraldavad looduse ja inimese vahelisi suhteid. Rohelised propageerivad vanu teada olevaid viise, kuidas loodust säästa ning otseloomulikult järgivad neid viise ise. Keskkonnakaitsjad ei keela looduslike ressursside kasutamist, vaid püüavad kasutamist reguleerida. 4. Eesti on defineerinud ennast liberaalseks riigiks. Kasutades Eesti riigi kodanikuks olemise kogemust, tooge välja vastuolusid, mida näete liberaalse ökoloogia toimimises meil. Mis on nende sisu?
See on esimene kord, kus maailma maad otsustavad võtta kontrolli alla potentsiaalselt ohtlikud kemikaalid veel enne tegeliku kahju ilmnemist. Kahtlemata oli selle leppe näol tegu positiivse algatusega. Kuid liigseks optimismiks põhjust ei ole. Teadlaste arvutuste kohaselt jääb freoonisisalduse kiire kasv stratosfääris tänasest tublisti väiksemagi to otmistaseme juures püsima. V.Lutsu(1989) andmeil nimetasid keskonnakaitsjad Montreali protokolli endad freoonide tootmist 1995 aastaks 85% võrra ja üldse lõpetada see sajandivahetuseks. Londonis olid koos 120 riigi esindajad. Kõne pidas ka Margaret Thacher"(Veismann, 1992, lk 5) Mõned riigid käituvad veel otsustavamalt. S.Kauppineni(1991) andmeil võttis Soome valitsus vastu põhimõttelise otsuse, et CFC ühendite kasutamisest loobutakse Soomes täielikult juba 1998 aasta lõpuks
200). Üldiselt pole just paljud ühiskondlikud grupid end tugevalt sidunud ühe parteiga, kuid Demokraatlikul parteil selline toetajaskond eksisteerib. Nimelt hääletab koguni üle 80% afroameeriklastest pea alati just demokraatide poolt. Enamasti leiab Demokraatlik partei rohkem toetust mustanahaliste, vaeste, ametiühingute liikmete, linnaelanike, juutide ja latiionode seas. Samuti leiavad demokraatide sildi all suuremat toetust etnilised ja rassilised vähemused, feministid ning keskonnakaitsjad. Lisaks võib välja tuua ka fakti, et demokraate pooldavad rohkem naised kui mehed (naiste hulgas on toetus 5-10% kõrgem) ning selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et naised on mitmetes poliitika valdkondades (nt sotsiaalkaitse ja haridus) liberaalsemad kui mehed. Tõsi küll, selline sooline vahe on märgatav vaid valgete valijate puhul. (Patterson, 2013, p. 201; D. V. Edwards, 1998, p. 227) Rääkides latiinodest, tuleb mainida, et just nende hääled on valimistel sageli kaalukeeleks.
annaabi.ee 
