Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni sõnaraamatu." Friedrich Robert Faehlmann- esimene lektor, kes püüdis eesti keele ehitust paremini kirjeldada ning avaldas 32 artiklit eesti keelest. Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8. 9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa Vadja Eesti Liivi Volga keeled: Mordva Mari Permi keeled: Komi
Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused keskmurdest ja läänemurdest. Võrreldes teiste lõunaeesti murretega, on mulgi murde kirjakeel selgesti tuntav, seda enamasti sellest, et ei kasutatud tartukeelset kirjandust. Eriti on tunda põhjaeesti jooni, seda seetõttu, et Mulgimaa keskused on asunud põhjaeesti piirkonnas ning geograafiline asend - see on põhjus, miks mulgi murdel on lõunaeesti murretest kõige enam põhjaeestiga sarnaseid jooni (näiteks: -se lõpuline illatiiv, -de mitmus, pluurali nominatiivis –
suurepärase võimaluse. Mulle meeldib väga Jakob Hurda ütlemine: ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." See annab minu arust väga hästi edasi seda teadmist, mida igaüks meist peaks endas kandma ja teistele edasi andma. 3 3. Tartu murre Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt, mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur- Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo
annaabi.ee 
