kovariatsioonifunktsiooni väärtusega punktis = 0. 2) kx(-) = kx(), so statsionaare juhusliku protsessi kovariatsioonifunktsioon on paarisfunktsioon. 3) kx() kx(0). Praktikas kasutatakse sageli kovariatsioonifunktsiooni asemel korrelatsioonifunktsiooni: rx() = kx()/Dx 12. Ergoodilised protsessid. Spektraaltihedus. Juhuslike protsesside klassifitseerimine. Ergoodilisus : Statsionaarne juhuslik protsess on ergoodiline, kui tema karakteristikud, mis on saadud realisatsiooni keskmistamisega, ühtivad samade karakteristikutega, mis on saadud ühe realisatsiooni keskmistamisega aja järgi. Nt, keskväärtus: 1) realisatsioonide kogumi alusel E(X) = xi(t) /n, 2) ühe realisatsiooni alusel E(X) = lim(T) 1/T oTR()d = 0. Ergoodilisuseks on tarvilik ja piisav, et lim(T)1/T oTR()d = 0. Spektraaltihedus: Statsionaarse juhusliku protsessi sageduslikuks kirjeldamiseks kasutatakse spektraaltihedust. Kui determineeritud (polü)harmoonilisi protsesse saab kirjeldada nende amplituud-
kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab parandada ajalise keskmistamisega. Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on merepinna temperatuuri määramine. Erinevalt soojuslikust infrapunakiirgusest neeldub mikrolainekiirgus alles umbes 1 cm paksuses vee pinnakihis. See võimaldab määrata tõelist veetemperatuuri pinnakihist täpsusega umbes 1K. Teiseks saab mõõta veepinna karedust ehk lainekõrgust kiirguse polarisatsiooni põhjal. Karedusest omakorda saab hinnata tuule tugevust, mille mõõtmise täpsus sellel meetodil on umbes 2 m/s
Igal aastal põlenud preerias on liikide arv väiksem ja suurema varieeruvusega. Kui põlenguid on vähem, siis liikide arv on suurem ja varieerub vähem. 53. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemide dünaamika. Liikide arv ja ökosüsteemi dünaamika: mitmeaastased keskmised, tagasiside. Üks suure mitmekesisuse säilitamise mõju funktsioneerivad ökosüsteemis on: liigid vastavad mingile tegurile erinevate vastureaktsioonidega, kuid ökosüsteemi vastus on seotud mitmeaastase keskmistamisega. Kuival aastal on produktiivsemad ühed, niiskel aastal teised liigid. Kogu ökosüsteemi funktsioneerimise seisukohalt on oluline, et keskmine vastus, arvestades kõiki liike koos ligi kaudne konstantne. Teoreetiliselt on näidatud, et kooslus, mis koosneb omavahel koosmõju avaldavatest liikidest, paneb võõraste liikike invasioonile hästi vastu. Ökosüsteemi mitmeaastaste fluktuatsioonide dünaamika viib liikidevahelisele koosmõjule, mis säilitab integreeritust
annaabi.ee 
