· varajase kevade korral hilisem järsk temperatuuri langus ja lumi · maikuised tugevad öökülmad Eluea pikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmisteks rühmadeks: 1. väga pikaealised - puud >500 aasta (harilik jugapuu, harilik tamm, harilik ebatsuuga), põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2. pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50...100 aastat (harilik sirel, mägimänd) 3. keskmiseealised - puud 100...200 aastat (arukask, sanglepp, harilik saar), põõsad 25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on
I Väga pikaealised (puude vanus > 500 a; põõsaste vanus > 100 a) (igimänd, hiidsekvoia, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik ebatsuuga, kaukaasia ja euroopa nulg, siberi seedermänd, kanada tsuuga, harilik mänd jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 7 II Pikaealised (puude vanus 200 500 a; põõsaste vanus 50 100 a) (hall nulg, valge mänd, harilik kuusk jt) III Keskmiseealised (puude vanus 100 200 a; põõsaste vanus 25 50 a) (must kuusk, siberi nulg jt) IV Lühiealised (puude vanus < 100 a; põõsaste vanus < 25 a) (keerdmänd, palsaminulg, mägimänd jt). Vanim teadaolev puu on igimänd (Pinus longaeva), mille vanima kasvava isendi vanuseks on loetud 4794 ja kuivanud eksemplaril 4849 aastat. Hiidsekvoia vanuseks on määratud 2500 3200 a. harilikul jugapuul, kaljukadakal (Juniperus scopulorum), ohtelisel männil (P. aristata),
III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Eluea pikkuse järgi võib puittaimed jaotada järgnevalt: I Väga pikaealised (puude vanus > 500 a; põõsaste vanus > 100 a) (igimänd, hiidsekvoia, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik ebatsuuga, kaukaasia ja euroopa nulg, siberi seedermänd, kanada tsuuga, harilik mänd jt) II Pikaealised (puude vanus 200 500 a; põõsaste vanus 50 100 a) (hall nulg, valge mänd, harilik kuusk jt) III Keskmiseealised (puude vanus 100 200 a; põõsaste vanus 25 50 a)(must kuusk, siberi nulg jt) IV Lühiealised (puude vanus < 100 a; põõsaste vanus < 25 a) (keerdmänd, palsaminulg, mägimänd jt). 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.)
annaabi.ee 
