Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskminose" - 3 õppematerjali

Kreeta
17
doc

Kreeta

Vasilikit (nagu ka Myrtos) on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. SE nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab keskminosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 2 Gournia Gournia asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres. Linnavaremed, mida praegu saab näha, kuuluvad põhiliselt hilisminose aega (15 saj. eKr). Asustus ulatub Gournias tagasi aga juba varaminose perioodi (2700-3000 eKr).

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Kreeta
18
doc

Kreeta

B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani. Vasilikit on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. Selle nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab kesk minosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 1.5. Plaikastro Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres. Kaasaegsest Palaikastro asulast kilomeeter mere suunas Roussolakkose nimelissse kohta jäävad minolise linna varemed. Linna minoiline nimi ei ole teada. Varaseim

Ajalugu → Kreeka kultuur
2 allalaadimist
Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

2000/2100­1700 eKr Kesk-Minose kultuur. Kolm järku (I­III). Kreeta siis tihedasti asustatud, eriti ida- ja keskosa. Metallitöö arenes, käsitöö spetsialiseerus veelgi. Kerkis esile juhtiv ühiskonnakiht, kes rajas paleesid, püstitas kaitsetorne, haldas kaubitsemiskeskusi. Rahvas asus elama mingisse kesksesse maakohta. Nende linnade tuumiku moodustasid suuremad, silmapaistvate hoonete kogumid ­ halduse suurem tsentraliseerumine ja klasside kujunemine. Keskminose I astmel olid väikestel kõrgendikel paiknevatel paleedel veel omaenda kaitserajatised, kindlustatud eesõued, tugeva vundamendiga tornid, madalad müürid ja kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest maatasa, nende asemele ehitati uhked paleed, millel ei olnud enam kaitserajatiste iseloomu. Kreetal valitses rahu, puudus vajadus kindlustiste järele. Sellised paleed nt Knossos, Malia, Phaistos. Neil ehitistel juba Minose arhitektuuri põhijooned

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun