Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskmeni" - 5 õppematerjali

Referaat Eesti kliima teguritest
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

õhutemperatuuri territoriaalse varieeruvuse ja klimaatiliste aastaaegade kestuste erinevuse tegurina. Nagu oli öeldud varem – vesi soojeneb ja jahtub kiiremini, kui maismaa. Seega suvel, kui maismaa on juba hästi soojendatud, meri jätkub soojendama ja ainult juulikuuks temperatuurid maismaa ja mere kohal muutuvad võrdsateks. Sügisel on vastupidi – maismaa kiiresti jahtub, meri aga jääb võrdeliselt soojaks ja rannikute kohal on temperatuurid suve lõpust kuni talve keskmeni kõrgemad kui sisemaa kohal. Soojal poolaastal peamiselt kujundab temperatuuri päike. Sellel ajal on päike taevas kõrgel ja maa saab üsna palju Päikesekiirgust, mistõttu soojeneb. Pilvese ilma puhul aja jõuab maani vähem Päikesekiirgust ning õhutemperatuur moodustub madalam. Külmal poolaastal aga vastupidi: päike asend taevas on madal ja tema toime nüüd ei ole nii tähtis. Pilved aga siis

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
13 allalaadimist
Füüsika probleemülesanded koos lahendustega
8
doc

Füüsika probleemülesanded koos lahendustega

Kui keha ei liigu Maa radiaalsuunas ühtlaselt, siis erineb keha kaal kehale mõjuvast raskusjõust. Näiteks liikumist alustavas langevas liftis on keha kaal väiksem raskusjõust. 9. Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril? Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Maa pole ideaalne kera vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur.

Füüsika → Füüsika
608 allalaadimist
Eesti vanausu konspekt
31
doc

Eesti vanausu konspekt

Tuul puhub, sest puud kõiguvad. Guaan 20.10.2011 Petmine - kõik on väekas - kõigest kardetakse petmist Elutud Liikuvad o kuninga laev (kuninga - suuremat sorti laev) o regi o vanker Hääl - Jüriöö pasun (jüripäev on karjalaskepäev) - vile - relvad (eestlastel lihtsalt polnud) Loomad · hunt (sõda huntidega kestab 19. sajandi keskmeni) · varss · konn · -viga (siili, karu, tedre) [,,Susi tuli soovikusta] Ilmastikunähtused - Päev - liiga kauaks jäid magama, siis sa koperdad nagu päevast petetud lind - Kuu Linnud - väga liikuvad, häälekad Kägu - kuningas · Ei tee pesa · Tal on oma sulane - Käosulane (lind)

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Alused ja vundamendid konspekt
39
doc

Alused ja vundamendid konspekt

arvutuskandevõime tegurite , b, s ja t abil (vt.vaia kandevõime leidmine staatil.koormuskatsega). 5.3. VAIAGRUPI KOOSTÖÖ Vertikaalkoormuse ja momendiga koormatud vaiarühmas on vaiale mõjuv koormus F = V/n +(-) Mxy/y2i +(-) Myx/x2i < Rc kus V, Mx ja My on vaiarühmale mõjuvad arvutuslik vertikaaljõud ja paindemomendid vaiarühma peatsentraaltelgede x ja y suhtes; xi ja yi - kauguseds peatsentraaltelgedest iga vaia keskmeni; x ja y - kaugused peatsentraaltelgedest vaadeldava vaia keskmeni; n - vaiade arv; Rc - vaia kandevõime. Hõõrdvaiade rühma vajumi arvutamisel asendatakse vaialus tinglikult vundamendiga, mille aluse gabariit võetakse rostvärgist kesk / 4 võrra laienevana. kesk = iLi / Li , kus i on pinnase i -nda kihi sisehõõrdenurk, Li - i -nda kihi paksus. Selle tingliku vundamendi koormuste hulka võetakse vaiade, rostvärgi ja vastava

Ehitus → Vundamendid
185 allalaadimist
TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

jahutile antud soojushulk. 7. Elektrivool metallides on elektronide suunatud liikumine elektrivälja jõudude mõjul. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga. 8. Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust: 1)Maa pole ideaalne kera, vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooni- seaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. 2) Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun