Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud rahvuskubermangu komissariks Jüri Vilms-poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat, kuulus Päästekomiteesse. Konstantin Konik(1873-1936)-Maavalitsuses andeka organisaatori nime pälvinud arst, kuulus Päästekomiteesse. Andres Larka(1879-1943)-erukindral, sai Vabadussõjalaste Keskliidu esimeheks. Artur Sirk(1900-1937)-Advokaat. Etendas Larka kõrval suurt rolli Vabadussõjalaste Keskliidus. Johan Laidoner-Sõjavägede ülemjuhataja, muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Teosteas koos Pätsiga 34a. sõjaväelise riigipöörde. Viktor Kingissepp-enamlane, võttis 27 oktoobril 1917 võimu Jaan Poskalt üle. 3)Dateeri: kuulutati välja Eesti Vabariik-24 veebruar 1918 sõlmiti Tartu rahu-2 veebruar 1920 algas Vabadussõda-28 november 1918 maareform-1919 I põhiseadus-15 juuni 1920a. Rahareform-1972 1.detsembri mäss-1.dets 1924
Tallinnas NMKÜ hoones Toompeal (Kiriku 2) asustati Eesti Käsipalli Liit, mis koondas ühe mütsi alla nii korv- kui võrkpallurid. 8 Peale Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Võrkpalliföderatsioonina. Eesti Võrkpalliföderatsiooni tegevus taastati Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena 01.06.1990. EVF on Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) liige alates 22.07.1992. EVF on Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) liige alates 22.07.1992. EVF liikmelisus Eesti Spordi Keskliidus taastati 17.05.1990. Alates 1. jaanuarist 2002. aastast kannab EVF nime Eesti Võrkpalli Liit (lühinimena säilib nimi EVF, mis on lühend inglisekeelsest nimest Estonian Volleyball Federation).9 6 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk 5) 7 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk16) 8
1930. aastal külastada kodumaad, et näha siinseid olusid ja kohtuda poeg August- Andreasega. Kodumaale jõudnud Pitkale pakuti Eesti Tarbjate Keskühingu juhatuse esimehe ametikohta, mida ta pidaski 1937 .aastani. aastail 1930 - 1932 tulid Kanadast tulema ka ta ülejäänud pereliikmed. J. Pitka liitus peagi värskeltkujunenud vabadussõjaliste liikumisega, kuna selle esialgsed eesmäargid olid sarnased ta enda püüdlustega 1920.aastate esimesed poolel. Ta lõi kaasa Vabadussõjaliste keskliidus, olles 1931 - 1932 selle juhatuse abiesimees ning oli vabadussõjalaste liikumise raames 1931. aastal moodustatud Lahinguvendade Klubi üks asutajaid ja esimees. 1932. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude III kongressijärel lahkus Pitka koos Lahinguvendade Klubisse koondunutega keskliidust vastuolude tõttu Artur Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J
annaabi.ee 
