Eesti ja Euroopa Liidu looduskaitse: Natura 2000 alad välja valitud liitumis hetkeks U. 16% pindalast kaitse all Erandite taotlemine läbirääkimistel: Suurimad erandid: Hundid, karud, ilvesed, koprad Lisanduvad liigid Protsess: Ametnikekeskne Info kättesaadavus Protestid maaomanikelt Lõplik nimekiri 2004 kahtlused kokkumängus Looduskaitse Eestis: Organiseeritud looduskaitse liikumine alates 19. Saj. Keskkpaigast. 1910 Vaika Looduskaitse alad 1971 Lahemaa rahvuspark Looduskaitse klassikalises tähenduses Keskkonnakaitse õiguslikud alused: § 5 Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Õiguslikud regulatsioonid on killustatud
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust
CH.Alexander A Pattern Language kui mustreid opitmaalselt koeerida, saama luua ideaalset arhitektuuri ja linna kujundust ja edasi hakata üritama neid omavahel kombineerima ja vaadata mis millega kokku sobib. Hakkas oma ideid rakendama ka reaalsetes projektides. Oma kogemuse põhjal kirjutas veel kolm raamatut. Ruumisüntaks Sotsiaalne ökolooogia uuriti looduslikus keskkonda ja seda mõtteviisi hakati kasutama inimese uurimisel ja käitumise kirjeldanmisel. 60´date keskkpaigast pärivad R. Barkeri teoreetilised mõtisklused sotsiaalsest psühholoogiast, kus keskkseks mõisteks saab käitumispaik. Peab ütlema, et tihiti sarnaseid lähenemisi selles valdkonnas nimetati erinevalt. Ntks geograafid kasutasid inimgeograafiat. Ajageograafia üritab kaardistada seda, kuidas inimene liigub ntks nädala jooksul oma kodu linnas /kohas ringi, kas käib ainult tööl ja kodus või on veel mõned regulaarsed paigad kus ta käib