suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolid riigistatud mõisate härrastemajadesse. 1937. a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939. 3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. Puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. 1919
1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool. Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924),
1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool. Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924),
Põhiseadusesse lisati - kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle. 1920. aastal seati sisse tasuta ilmalik emakeelne algkool 6 aastase õppega, koolikohustus 8-16. eluaastani. Vähemalt 20 vähemusrahvuse inimese puhul tuli avada vastav kool või klass. 1939. aastal töötas Eestis 1220 algkooli, 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Keskkool: 1922. aastal lisandus Keskkooliseadus- Selle järgi keskkoolist sai ühtluskooli teine järk, mille ülesandeks oli haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine. Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta. Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli. Kuid puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. 1919. aastal alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtliku usuõpetusega. 1934