Nimelt ei saanud nad ühtegi tsaari poolt varem tehtud otsust muuta. Selle liige oli ka Jaan Tõnisson. Tema pööras suurt tähelepanu haridusele ja suutis välja võidelda loa eestikeelseks õppetööks kahel esimesel õppeaastal. Rahvas moodustas mitmesuguseid ühistuid ja põllumeeste seltse. Seda kõike raha kokkuhoiu eesmärgil. Võideldi välja luba asutada erakoole, kus võis õpetada kohalikes keeltes, kui ilma riikliku toetuseta. 1906. aastal avati esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus, mis kujunes rahvusliku agritatsiooni keskusesks. 1913. aastal ehitati "Estonia" teatrihoone ja Tarus ka "Vanemuise" teatrihoone. 1909. aastaks oli kokku kogutud ka piisavalt palju rahvaluulet, mille kogumise oli välja kuulutanud Jakob Hurt 1888. aastal. Nii avati Eesti Rahva Muuseum.
elanikku. Venelaste osakaal eestis kasvas, sakslaste arv aga langes. Sellele vaatamata oli kolme keele oskus eestis hädavajalik. Eestlased mõistsid hästi hariduse tähtsust ning püüti aina kõrgema hariduse poole. KULTUURIELU. 1906.a anti ametlik luba laste õpetamiseks emakeeles rahvakooli kahes esimeses klassis nii linnas kui maal. Samal aastal lubasid võimud asutada erakoole, kus võid õpetada kohalikes keeltes, kuid ilma riikliku toetuseta. 1906.a avati esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus. Sellele järgnesid üha uued erakoolid mitmel pool üle Eesti. Selle tegevuse eest kandsid hoolt haridusseltsid. Avati ka teatrimajad, mis olid üsna esinduslikud. Ka kirjanduses oli muutusi. Edu- ning ka nooruslikult mässumeelsed õppurid moodustasid ,,Noor-Eesti". Sellesse kirjanduslikku rühmitusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik jpt
aastal ja seal on arvukaid arheoloogiamälestisi. 17. sajandil nimetati Torma kihelkonnaks. See asus Tartumaal, mis oli Liivimaa kõige arenenum osa. Torma kihelkonna arengule avaldas positiivset mõju seda läbiv Riia Peterburi maantee. Seal sõitsid paljud isandad ja tormalased said tihti neid oma kodus näha. Sealt on läbi sõitnud näiteks Paul I, Katariina II, Aleksander I ja paljud teised. 54. Käesolev aasta on vanale Palamuse koolile ajalooline: eeloleval kevadel saadab ta keskkoolina ellu oma esimese lennu (Kapral: 1960). Koolielu on jäänud samaks. Erinevus on selles, et koolivaheajal tegid õpilased kooliaias tööd. Klassides valitses alati kord ja üksteisesse suhtuti austusega. Õpetajale vaadati alt üles ja tema nähes ei juletud ulakust teha. Palamuse mängib eesti filmi- ja kirjanduselus suurt rolli. Koht on Eestis tuntud Oskar Lutsu tõttu. Ta kirjutas raamatud, mille põhjal on tehtud tuntud filmid nagu ,,Kevade", ,,Suvi", ,,Sügis"