mulle kõige tuttavam ja lähedasem, ehk siis autotehniku eriala. Autotehniku eriala valimisel ei olnud mul mingeid kõhklusi teiste erialade seast, sest teistest erialadest ei olnud mulle konkurentsi kuna ma olen küll teiste arialadega kokku puutunud, aga nad ei ole mulle huvi pakkunud. Autotehniku eriala valikus sai otsustavaks ka see, et mulle tundus see eriale kõige laialdasemana. Käies 2 aastat Ametikoolis ja kui võrrelda Ametikooli Leisi Keskkooliga, siis ma ei kahetse oma valikut kuna esiteks on Ametikoolil minu meelest rohkem üle vabat aega ja teiseks on palju parem liikuvam ainete kava(vaheldusrikkam), mis mulle väga meeldib.
Seetõttu otsin ma alatihti uusi tegevusi ja jätan eelnevad pooleli. Tihti peale ütlen otse välja mida ma arvan millestki või kellestki ja see võib teist isikut solvata. Ma olen liiga temperamentne inimene oma päritolu tõttu ja seetõttu ka need negatiivsed pooled. Aga kui küsida kelleltki kes mind tunneb negatiivseid jooni minu kohta näiteks klassikaaslastelt siis need puuduvad. Hetkel ma proovin ära lõpetada Kuressaare Ametikool ja proovin hakkama saada keskkooliga. Ning edasi läheksin meelsasti õppima kunsti ja psühholoogiat, psühholoogiat juhul kui keskkool õnnestub. Lõpuks lähen siis ka tööle. Tööd kavatsen ma algul otsida netist. Vaatan mis töö pakkumiskuulutused on välja pandud ja kui mõni sobib annan endast teada ja lähe ennast tööle pakkuma. Kui aga nii ei õnnestu siis tuleb tutvused appi võtta kuna mul on tutvuses palju isikuid kes tegelevad kunstivaldkonnaga ja ma saan nendelt nõu küsida.
linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist. Sõda vajutas koolile oma pitseri. Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest põllumajandusnäitudest. Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel
Ahmedabadis asub prestiizne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad. 8. Haridus ja tervishoid Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda sissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 millionit õpilast, ligi 200 ülikooli kohta on 10 millionit lõpetajat. Indias on keskmiselt 4,5 millionit üliõpilast. Naised moodutavad 9 % üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga keskkooliga lõpetanute arv on Indias üks maailma suurimaid, taksitab täiskasvanute 48 %-line kirjaoskamatus arengust tugevasti. 8.1. Tervishoid Alatoitlus on vaeste hulgas üldine ja väikelaste suremus suur 80 surmajuhtu 1000 elusaltsünni kohta. Suure osa sellest põhjustavad välditavad haigused, näiteks kõhulahtisus. 1980. aastate keskel levima hakanud AIDS on nüüd laienemas. Prostituutide hulgas on HIV- nakkus seitsme aasta jooksul suurenenud kakskümmend korda
Õpetajate hindamist pidas mõistlikuks ning õiglaseks suurem osa vastanud õpilastest, mis tähendab, et hinded tulevad päevikusse siiski vastavalt esitatud töödele ja kohalkäimistele. Liiga leebeks hindas õpetajate hindamispoliitikat kolm vastajat, mis kõigi vastajate seast moodustas siiski üsna korraliku osakaalu see võib tähendada ka seda, et on õpetajaid, kes kirjutavad häid hindeid päevikusse liiga kergekäeliselt. Keskkoolilõpetaja võrdleb kindlasti hindamist keskkooliga, kus heade tulemuste pärast tuli pingutada kõvasti. Üks vastaja tõigi välja tõsiasja, et keskkooli hindamine oli rangem ning viite osakaal polnud klassis nii suur kui see on praegu tema kursusel, mis ongi põhjus, miks tema meelest on hindamine liiga leebe. Rangeks pidas õpetajate hindamist üks inimene kõigist vastajatest. 10 4.2 Tööde hindamine Õpilased on oma loomult kärsitud
annaabi.ee 
