Urmas teenis juba varakult ise raha algselt eksootilise rändmoosekandina ning hiljemalt kõikvõimalike asjadega mis pähe tuli. Raha eest ostis ta kassettmaki ning nautis Pink Floydi, Gensist, Yesi, Tsaikovskit, eriti I klaverikontserti. Keskkoolis avastas ta astraalrännakud, saavutas tõelisi elamusi unes lennates. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Koos helilooja Ariel Lagle ja veel paari poisiga sai ka bändi tehtud kuid midagi püsivat sellest ei tekkinud. Keskkooliajal kirjutas ta palju atonaalset muusikat kuid hiljem siiski tonaalset muusikat, millega ta oli ka alustanud. Urmases hakati õige pea märkama tulevast andekat muusikut. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul erialaeksamil mängides ette kauaharjutatud Tsaikovski I klaverikontserti. Kõik kuulajad olid üksmeelsel arvamusel, et see mees peab konservatooriumisse sisse saama. Kehva õppeedukuse tõttu, võltsitud tunnistusega saigi Urmas Tallinna 5. õhtukeskkooli abituurumisse
Kellelgi ei olnud aega lastega nunnutada ega neile laulda. Peamiselt valvas Annet temast kolm ja pool aastat vanem vend Mati, kelle sõnul olnud (ja on siiani!) õde igavene juurikas. Venna toel algas ka Anne muusikukarjäär, kui tüdruk koolipoiste bändi klahvpillimängijaks võeti. Klaverit õppis Anne mängima kohalikus muusikakoolis ja tegi seda ennekõike ema pärast. . Lohutust sai Anne isalt, kui tarvis, aga ema oli kange eesti naine. Keskkooliajal olid õde-venda Anne ja Mati Vaarmann Raplas kohaliku perekonnaseisuameti tähtsamaid tegelasi: Mati klaveril ja Anne elektriorelil. Ja siis, ühel mälestusväärsel kontserdil lubasid Omega bändi poisid eesotsas Vanemuise teatri praeguse näitleja Aivar Tommingasega Annekesel teist häält kaasa piiksuda.Sealt see laulujorutamine pihta hakkas,arvab Anne ise, kellele laulmist kui kunsti on õpetanud elu ise. 1984
Seda tema enda südamevalu kohtab kõigis tema raamatuis, olgu see "Käopoja tänu", "Nõiutud allikas", "Suutäis soolast", "Sass ja Jass" või 1981. aastal ilmunud üks tema silmapaistvamaid teoseid, Smuuli preemia saanud "Kärp". 2.1 Loomingutee algus Huvi kirjutamise vastu tekkis juba algkoolis Paadremal, kui poisid hakkasid poliitilist ajalehte välja andma ning selle toimetajaks valiti Harri Jõgisalu. Kuuendas klassis valiti ta juba kirjandusringi presidendiks. Keskkooliajal toimetasid ja trükkisid õpilased oma ajalehte "Poiste Hääl" ning sellestki võttis Harri aktiivselt osa. Ka õpetajana töötades oli vaja kirjatööga edasi tegeleda. Esialgu kirjutas Jõgisalu Lihulas paar artiklit ajalehele. Seejärel Märjamaal esimesed näidendid õpilaste isetegevuse olümpiaadide tarvis. 1948. aasta olümpiaadi jaoks kirjutatud näidend "Täismehed" jõudis ka "Estonia" lavale. Kriitika nimetas
annaabi.ee 
