kajustub see ka Eesti antud KarS'i paragrahvis. Nimelt, kirjutab antud KarS'i paragrahv ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv sünkroonselt ette, kui levitada teatud intellektuaaset omandit, mis kuulub konkreetsele autorile või selle valdajale, ilma kõnealuste õigussubjektide loata, järgneb välja toodud KarS'i paragrahvis kõnealuse lubamatu teo eest õiguslik tagajärg. Teiseks näiteks toob autor välja EL'i sekundaar õigusest pärineva direktiivi, mida on kohaldatud KarS'i eriosa keskkonnavastaste süütegudele. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest.21 Nimetatud direktiivi artikkel 4 (Rikkumised) sätestab, et liikmesriigid tagavad, et nende laevadelt pärinevate saasteainete merre heitmist kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel käsitletakse rikkumisena, kui see toimub tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse 19 R.Eerola. T
sama avalduse teises sõnastuses, et näidata, et temal on ka nüüd initsiatiiviõigus. Veel kriitikat komisjoni aadressil – miks turukaitseks hakata kriminaalõigust kohaldama, mõttetu topelt reguleerimine – ülikooli professorid kritiseerisid. Kui pädevus hakkab mõjutama üldosa – kas on võimalik sätetest välja tulla? Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust
Keskkonnajärelevalvealased ettekirjutused, Keskkonda kahjustava tegevuse peatamine, Omavolilise ehitise likvideerimine, Ettekirjutuse vaidlustamine, Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine, muutmine ja peatamine. 43. Keskkonnavastased süüteod ja sanktsioonid 2011 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega kriminaliseeritakse keskkonnavastaseid tegusid mis seni olid käsitletavad väärtegudena või üldse sanktsioneerimata, sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis täiendavalt karistus mitte üksnes kahju põhjustamise vaid ka olulise kahju ohu põhjustamise eest. Oluliselt on muudetud ka keskkonnasüütegude sanktsioone. Juriidilise isikule on keskkonnasüütegude korral jätkuvalt kohaldatav rahaline karistus. Seadust täiendatakse viie uue koosseisuga ehk edaspidi on kriminaalkorras karistatavad: 1) laevalt saasteaine merre heitmise keelu korduv rikkumine (rahaline
annaabi.ee 
