- Tihedus väljendab isendite arvu teatud maa-alal. - Sündimus - Suremus - Ränne - Levikutüüp ehk dispersioon isendite asetumine ruumis ja üksteise suhtes. Levikutüüp võib olla rühmaline ehk klastriline, juhuslik või ühtlane. - Ealine struktuur - Sooline struktuur - Populatsiooni kasv või kahanemine Ökoloogiline niss on tihedalt seotud konkurentsiga. Oma nisis leiab populatsioon kõik elus püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori)
Ökoamplituud - ökoloogiline tolerants - keskkonnaparameetri piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Generalistid e ubikvistid - mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid. Eluea vältel võib ökoamplituud muutuda. Tolerantsus (taluvuse) piir - limiteeriv faktor. Ökoniss - mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonnategurite suhtes.. Oma nisis leiab liik kõik endale vajalikud keskkonnavarud. Biootilised tegurid - organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad nende elutegevust, nende mõju teistele ümbritsevatele organismidele. Need jagunevad: Toopilised - vastastikused suhted kooselunemise töttu Troofilised - vastastikused suhted toitumise pinnal Generatiivsed - paljunemise pinnal Liigisisesteks teguriteks on: Kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus) Võitlus (parem asukoht, rohkem toitu jms)
tuuleenergia, mida vahel liigitatakse küll taastuvateks varadeks, kuid nad ei sobitu ülalesitatud taastuvate loodusvaradega, ja kuigi neid on võimatu ammendada, siis samas ei ole neil taastumisvõimet. Päikeseenergiat võib küll talletada nii looduslikult (puudesse, fossiilsetesse kütustesse või tehislikult patareidesse või sooja vee säilititesse, kuid energiavaruks on ikkagi Päike. Meie päikeseenergia tarbimine ei mõjuta tema varu. Keskkonnavarud (environmental resources) on sellised, mida ei saa osadeks jaotada. Nt ökosüsteem või osoonikiht või atmosfääri alumine kiht ei ole osadeks jaotatavad nagu nt vasemaak või põlevkivi. Uurida saab nende kvaliteeti, aga mitte kvantiteeti. Keskkonnavarud pakuvad keskkonnateenuseid. Need teenused omakorda võivad olla väga erinevad, nt elutegevust toetavatest või lausa võimaldavatest kuni esteetilist naudingut pakkuvateni.
b) realiseerunud e. tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mände on ainult osal neist aladest, kus ta veetagavara poolest kasvada saaks. Veetagavara on oluline aspekt männi nisis, ent kuuskede ja teiste puude konkurents jätab talle võimaluse kasutada ainult osa oma põhinisist. Oma nisis leiab populatsioon kõik püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Kõrvuti saavad elada populatsioonid, mille nisid on piisavalt erinevad. Ökoloogiline reegel ütleb, et kui kahel liigil on väga sarnased nisid, ei saa nad koos elada. Antud oludes efektiivsem liik tõrjub teise välja. See arutlus eeldab, et konkurents on liikide suhtes määrav tegur. Alati pole see tõsi, näit. väga tugeva tarbimissurve korral. Loomad ökonissides Esimesel pilgul tundub, et loomad peavad ökosüsteemides konkureerima toidu ja elukoha pärast. Seda
annaabi.ee 
