Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega. Kahjuks jäetakse üpris sageli kolmega jagamata ja välgu kauguseks loetakse nii mitu kilomeetrit, kui mitu sekundit kulus müristamise kuulmiseks pärast välgulööki. Kes päris täpselt välgu kaugust tahab teada, see peab arvutamisel arvesse võtma temperatuuriparandi, sest heli kiirus sõltub küllaktki palju keskkonnatemperatuurist - mida madalam see on, seda aeglasemalt heli levib. Vahel arvatakse, et kui äike on teatud kaugusel, siis on see ohutu ja õues võib julgelt tegutseda. See pole paraku nii! Kuigi enam kui 10 km kaugusel olev äike on üldiselt vähe ohtlik, löövad välgud pilvest mõnikord vägagi kaugele. Niiviisi käituvad eelkõige positiivsed välgud, mille nimetus tuleneb sellest, et need kannavad pilvetippudes asuvat positiivset laengut maa poole
tegeliku ohu sootuks ja siis võib olla õnnetus kerge tulema. Kergestisüttivate vedelike ehk ka põlevvedelike peamine oht on tuleoht, lisaks võivad nad põhjustada keskkonna saastumist ja kahjustada tervist läbi naha imendudes või aure sisse hingates. Meeles tuleb pidada, et kunagi ei põle vedelik ise, vaid selle (kohal) aurud segus õhu hapnikuga on kergesti süttivad. Seetõttu oleneb kergestisüttivate vedelike tuleohtlikkus nende aururõhust, leekpunktist ja keskkonnatemperatuurist ning teistest omadustest. Klass 4. Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi. Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest. Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste
o C. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on: - termomeetrist, saab kalibreerimistunnistuselt liitmääramatusena uTERM =0,2 oC - mõõteriista kaugus objektist uDIST=0,12 - temperatuuri kadu ülekandumisel pinnalt andurile (kontaktanduri puhul) uSURF=0,22 oC - keskkonnatemperatuurist uENV=0,03. Liitmääramatus QuickTime and a decompressor on uT= are needed to see this picture. QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. uSURF= QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. uENV= QuickTime and a decompressor are needed to see this picture.
soojuse akumulatsiooni tõttu; • kõrgenenud kehatemperatuur vähendab soojusvoogu keskkonnast organismi; • karvastik isoleerib looma keskkonna soojusest. 10. Termoregulatsioon ektotermidel Ektotermid elavad väga erinevates keskkondades, nii soojas kui külmas. Vähestes keskkondades on temperatuur stabiilne, varieerudes ainult paari kraadi piires aasta jooksul. Ektotermid külmas kliimas: Ektotermide kehatemperatuur sõltub peamiselt keskkonnatemperatuurist, seega on peamine oht külmumine, kui temperatuur langeb alla nulli. Külmumisel tekkivatel jääkristallidel on kudedele äärmiselt destruktiivne mõju – kuna vesi külmudes paisub, lõhuvad jääkristallid rakke ja kudesid. Ektotermsed loomad on arendanud võitluseks külmaga komplekti biokeemilisi ja füsioloogilisi mehhanisme, mida saab kokku võtta mõiste ‘külmakindlus’ alla. Teada on kaks erinevat
annaabi.ee 
