Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandama loodusvarasid. Tänu tehnoloogilisele arengule 20. Sajandi jooksul on toimunud suured keskkonnamuutused, mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises
Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Muidugi tahaks igaüks elada elurikkas maailmas. Ajaloost on teada seda, et inimene on koguaeg tahtnud oma heaolu parandada ja tahab ka tänapäeval-minnes selle nimel ka otses mõttes tapmisele kui ka kaudses. Kaudne tappmine võiks minuarust olla näiteks mõne keskkonna säästliku aine paisatamine õhku. Inimene on üks suur tarbija, kes toodab ja kasutab, kuid igavesti ei või see tomida. Kusjuures tootmine liigub vähenemise suunas, tarbimine aga suureneb-see pole ka just vägahea
Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks. Samamoodi pole ka iga tööstuslikult toodetud kemikaal ohtlik. Miski pole ju looduslikum, kui näiteks puudest lõkke tegemine. Tegelikkuses võib lõkkest tulev suits olla kahjulik nii tervisele kui ka
· Autoriteet · Nappus, vähesus Stress ja toimetulek. Eustress hea stress Distress halb stress Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess. Kognitiivne tunnetuslik Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama. Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi. Maohaavad on stressi põhilisi tagajärgi. Astma, kõrge vererõhk. Äärmine stress võib viia surmani. Müra mõjutab kognitiivset seisundit. Keskkonnastress võib tekitada probleeme. Inimesed võivad ise endale mõttega stressi tekitada. Stressiga võib kaasneda kurbus. Õpetajad peaksid arvestama stressiga. Dispositsioon kalduvus. Neurootilisus on kalduvus tajuda negatiivseid emotsioone. Karjääriplaneerimine. Karjäär NSVL - Karjäär kui redel. EV Karjäär kui areng (valikud). 21.saj Karjäär kui looming (ise loon valikuid)
annaabi.ee 
