(lainedamine ettevõtted, positsiooni säilitada, tõmbume tagasi) 2. Keskkonnaseisundid- otsustajast sõltumatud tegurid: Tarijate käitumine (hinnatundlikkus, suhtumine reklaami, valmisolek kulutada oma aega ostudeks jne.) Konkurentide käitumine (nende reageerimine hinna- ja sortimendimuutustele jne.) Tarinjate käitumine Makrokeskkonna parameetrid (inflatsioon, ilmaolud jne.) 3. Tulemused, mis ilmnevad konkreetsete tegevuste ja keskkonnaseisundite koostoimel 4. Tõenäosused, millega otsustaja usub erinevaid keskkonnategureid teoks saavat. 5. Otsustaja eelistused tulemuste suhtes 6. Parima aktsiooni valiku kriteerium 7. Aktsoonide hindamise ja valiku meetod Kaubandusturunduse juhtimisprotsess (joonis) 1.Asukoha poliitika · Rõhutatult kaubandusspetsiifiline
4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli aktsiis), eesmärk soodustada korduvkasutusega pudeleid. · Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid
4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine). · Näiteks ühekordse kasutusega toidu- ja jooginõude maksustamine (pudeli aktsiis), eesmärk soodustada korduvkasutusega pudeleid. · Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid
Sellisel juhul loetakse kõigi olulise mõjuga seisundite tekkimise tõenäosused võrdseks. 95. Kuidas (mille alusel) hinnata väliskeskkonna määramatuse vähendamiseks täiendava info hankimise otstarbekust? - Oodatavat võitu kogusaagis tuleb võrrelda täiendava info hankimise kuludega, et otsustada vastava info hankimise majandusliku otstarbekuse üle. See tähendab, et enne uuringute alustamist keskkonnaseisundite tekkimise tõenäosuste täpsustamiseks tuleb eksperimentaalselt välja selgitada sellest saadav võimalik kasu otsuse paranemisest. Otsus tuleb teha võimalikult hilja, kui viivitamise korral on võimalik saada täiendavat infot väliskeskkonna seisundite tekkimise kohta. Samal ajal tuleb otsus teha piisavalt vara, et oleks võimalik normaalselt teostada kõik alternatiivi elluviimiseks vajalikud toimingud
annaabi.ee 
