................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid.............................................................................................7 Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad...................................................................................8 Kokkuvõtteks..........................................................................................9 Lisad...................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................11
kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% sisepõlemismootorid, diiselmootorid 35-45% Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad Kuna aeg areneb edasi ning inimestel on vaja rahuldada üha enam vajadusi. Sellele mõjuvad soodustavalt energeetika pidev areng, gaasi, nafta ja kivisöe tarbimise kasv. Kuna tänapäeval on neid kütuseid tarbivaid soojusmasinaid kasutusel väga palju, siis hakkab see kahjulikult mõjuma ka keskkonnale. Meie 8 planeedi looduse kaitsmine on suhteliselt raske. Ning neid kahjustavaid faktoreid on mitmeid
maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega. Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Nagu selgub, on tänapäevased soojusmasinad suured keskkonnasaastajad, kuna nende tarbitavas kütuses on palju kahjulikke ühendeid, mis põlemisel eralduvad. Kõige parem oleks keskkonnasaastatust vähendada minnes üle diiselmootoritele, sest diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid. 12 Kokkuvõte Tuhandeid aastaid tagasi ei olnud Maal ühtegi masinat. Kogu raske töö, põlluharimisest igapäevase toidu muretsemiseni, tuli teha käsitsi
vähendada aga energia tootmine tekitab palju mürke atmosfääri. 1. Kliima muutused Seda on ka põhjustanud energia tootmine kuna paljudes maailma piirkondades on sagenenud tormid, üleujutused ja looduskatastroofid ja seda seostatakse kasvuhoonegaaside suurenenud levikust tuleneva keskmise õhutemperatuuri tõusuga. Energia sektor on üks suurimates inimtekkelistest kasvuhoonegaaside suurendajatest. 1. Arenenud maad ja arengu maad Keskkonnasaastajad olid pikka aega peamiselt arengu maad kuid nüüd teevad seda aga näiteks Hiina, India, Brasiilia jne. Hiina annab juba üksi heitmetest peaaegu veerandi. Samas on suur osa hiina heitmegaasidest tänu sellele et seal toodetakse toodangut mida lääne maades kasutatakse. Kõrge arengutasemega riikides heaolu suurendamiseks on säästev areng ja elamisväärne keskkond. Arengumaades püütakse praegu heaolu suurendada aga seda
kiiresti. • Raskesti lagunevate ühendite gaasistumine ja põlemine võtab rohkem aega • Järele jääb koldetuhk, mis jahtub • Jäätmete põlemine, pürolüüs, gaasistamine ja termiline oksüdeerimine toimub samas kambris korraga Põletusseadmed: Tahkeid jäätmeid põletatakse ühe- või mitmekambrilistes põletusseadmetes: – Restahi – Pöördahi – Tornahi – Keevkihtahi • Väikesed põletusseadmed ei ole ökonoomsed Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2 • Lämmastikoksiidid moodustuvad: – põlemisõhus olevast lämmastikgaasist, – prügis oleva seotud lämmastiku oksüdeerumisel. • NOx -teke sõltub: – temperatuurist, – prügi segamisest koldes, – õhu hulgast, – katla ehitusest. • Õhuhulga suurendamine ja ºt tõstmine suurendab NOx hulka. • Õhuhulga vähendamine NOx piiramiseks → suitsugaaside süsivesinikusisalduse (CxHy ) suurenemine.
annaabi.ee 
