Arvutame ka keskkonnaosakese võnkumise amplituudi kaugusel r laineallikast. Et allikast lähtuv energia jaotub edasi liikudes üha suurematele samafaasipindadele, ühe sellise pinna pindala on aga 4r 2 , siis järeldub siit, et ühe osakese võnkumise energia kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga laineallikast. Et valemi (7.37) põhjal võnkumisenergia on ühtlasi võrdeline amplituudi ruuduga, siis järeldub siit, et keskkonnaosakeste võnkumise amplituud peaks kahanema võrdeliselt kauguse esimese astmega laineallikast. Siis peaks laine levikut ajas kirjeldama valem A r (r , t ) = 0 cos t - + 0 . (8.6) r v Siin A0 on laineallikast ühikulisel kaugusel asuva keskkonnaosakese amplituud. Tegelikult tuleb arvestada ka seda, et laine levimise käigus muundub osa võnkumisenergiat
paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r. Lainefront kaugem samafaasipind, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on. 21. Sõnastage Huygens-Fresneli printsiip. Tehke joonis koos selgitustega. Keskkonna iga punkt,milleni lainetus on jõudnud,muutub ise elementaarsete k eralainete allikaks. 22. Sõnastage lainete superpositsiooni printsiip. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis n ad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summaarne hälve on üksiklai nete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 23. Mis on koherentsed lained? Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ru umipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune saged us. 24. Mis on interferents? Mis tingimustel tekib mingis ruumipunktis interfe rentsimaksimum, mis tuingimustel miinimum? Interferents koherentsete lainete liitumisel tekkiv toime, mis tähendab, et
samas faasis ja paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r, mida nimetatakse samafaasipinnaks. Kaugeimat samafaasipinda, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks. Lainearvuks nimetatakse lainepikkuste arvu, mis mahub teepikkusele 2 ühikut, 23. Lainete interferents. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Interferentsi maksimumid- A1+A2 Interferentsi miinimumid-| A1-A2 | Lainete difraktsioon.
Arvutame ka keskkonnaosakese võnkumise amplituudi kaugusel r laineallikast. Et allikast lähtuv energia jaotub edasi liikudes üha suurematele samafaasipindadele, ühe sellise pinna pindala on aga 4r 2 , siis järeldub siit, et ühe osakese võnkumise energia kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga laineallikast. Et valemi (7.37) põhjal võnkumisenergia on ühtlasi võrdeline amplituudi ruuduga, siis järeldub siit, et keskkonnaosakeste võnkumise amplituud peaks kahanema võrdeliselt kauguse esimese astmega laineallikast. Järelikult kirjeldab laine levikut ajas valem Ar r (r , t ) 0 0 cos t 0 . (8.6) r v Siin A0 on laineallikast mingil etteantud kaugusel r0 asuva keskkonnaosakese amplituud. Valem (8
annaabi.ee 
