eemaldada. Värvid või kattematerjalid tuleb valida vastavalt keskkonnatingimustele. Plaatimistööd pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine ja paigaldamine. Isikuomadused: Viimistleja elukutse eeldab ehitusalaseid teadmisi ja ehituskorralduse tundmist, eesti keele oskust ja erialaseid oskusi. Vajalikud on teadmised töötervishoiust ja tööhügieenist, tuleohutusest ja tulekustutusvahenditest, elektriohutusest, jäätmekäitlusest ja keskkonnaohutusest ning oskus anda esmaabi. Isikuomadustest ja võimetest on olulised iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ja pingetaluvus. Vajalik on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Loomupärast korra ja puhtuse loomise vajadust, hoolikust, täpsust ning vastutustunnet on ehitusviimistleja töös raske alahinnata. Ehitusvaldkonna kutsete ühised põhioskused ja -teadmised:
üleüldiselt. Ohutuskultuur kui termin tekkis seoses Tsernobõli katastroofi põhjuste uurimisega. Ohutuskultuur moodustab organisatsiooni (ettevõtte või asutuse) tegevustavadest ja üksikisikute hoiakutest, mille tulemusena ohutust mõjutavad tegurid omandavad tähtsuse ka organisatsiooni juhtimisel. Ohutuse erinevaid alasid on tavaks olnud käsitleda lahus. Räägitakse liiklus-, töö-, kodu- ja vaba aja ohutusest, toote- ja keskkonnaohutusest. Kesksed ühiskondlikud süsteemid, seadusandlus, juhtimine jne planeeritakse ja teostatakse iga osaala kohta eraldi. Tehnika arenemise ja töö iseloomu muutumisega on ka ohutusprobleemid muutunud. Ohutegurid ei ole enam üksikud, kergesti tunnistatavad ja märgatavad, uusi sünnib kogu aeg juurde. Varem loeti ettevõtte ohutustegevuse eesmärgiks ainult paranenud ohutust ja tervishoidu. Tänapäeva edumeelse käsitluse järgi tulevad ohutust edendava tegevuse edud nähtavale palju laiemalt,
Need asjaolud vähendavad oluliselt turumajanduse isereguleerimisvõimet, võivad mõjutada ebasoodsalt ühtede või teiste maade majanduslikku olukorda ning põhjustada hindade riikliku reguleerimise vajadust ja kaitsetolle. 2. JÄÄTMEKÄITLUSHIERARHIA Kõige vähem soovitav jäätmekäitlusviis on jäätmete kõrvaldamine, mille alla kuulub seni ka Eestis tavapärane ladestamine prügilatel. Jäätmete ladestamist tuleb oluliselt vähendada. Jäätmekäitlushierarhia lähtub keskkonnaohutusest Sellist eelistuste järjekorda nimetatakse jäätmekäitlushierarhiaks. Selle rakendamisel tuleb lähtuda maksimaalselt elukaare hinnangu ehk jäätmekäitluse keskkonnamõju minimiseerimise põhimõttest. Keskkonnaministeerium pidas taolist üldtunnustatud jäätmehierarhiat silmas juba kümmekond aastat tagasi, kui valmistasime ette esimest üleriigilist jäätmekava. See 2002. aastal heakskiidetud jäätmekava sätestabki, et jäätmeteket
annaabi.ee 
