soojuse ja elektri koostootmiseks: prügist saab nii elektrit kui ka sooja vett kaugkütte jaoks. Euroopa Liidus kasutab prügienergiat 80% põletusettevõtteist. Vahel nimetatakse põletamist ka jäätmete energeetiliseks taaskasutuseks. Kui prügi enne põletamist ei sordita ega käidelda muul moel, on tegemist lauspõletamisega. Kõiki jäätmeid põletada ei saa või ei tasu. Valikpõletatakse vaid selliseid jäätmeid, mis hästi põlevad või on keskkonnaohutud. Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks
soojuse ja elektri koostootmiseks: prügist saab nii elektrit kui ka sooja vett kaugkütte jaoks. Euroopa Liidus kasutab prügienergiat 80% põletusettevõtteist. Vahel nimetatakse põletamist ka jäätmete energeetiliseks taaskasutuseks. Kui prügi enne põletamist ei sordita ega käidelda muul moel, on tegemist lauspõletamisega. Kõiki jäätmeid põletada ei saa või ei tasu. Valikpõletatakse vaid selliseid jäätmeid, mis hästi põlevad või on keskkonnaohutud. Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks
3 6.6 Selleks, et säilitada looduse mitmekesisus, kaitsta populatsiooni struktuuri ja veekeskkonda ning tagada kala kvaliteet, tuleks arendada ja kasutusele võtta selektiivsed ja keskkonnaohutud püügivahendid ja -viisid. Seal, kus kasutatakse selektiivseid ja keskkonnaohutud püügivahendeid ja -viise, peab neid kalanduse kaitse- ja korraldusnõuete kehtestamisel tunnustama ja tähtsustama. Riigid ja veeökosüsteemide kasutajad peaksid vähendama raiskamist, püügiobjektiks mitteolevate liikide (nii kala kui ka teiste liikide) püüki ja toimet assotsieeruvatele ja sõltuvatele liikidele. 6.7 Kalapüüdmine, -käitlemine, -töötlemine ning kala ja kalasaaduste laialijaotamine peaks tagama toodete toiteväärtuse, kvaliteedi ja ohutuse, vähendama raiskamist ja
bakterid, putukad jt) Mehaanilised mõjud (paigaldamisel ja ekspluatatsioonis tekkivad koormused ja pinged, deformatsioonid temperatuuri- ja niiskuse mõjul jt). Termilised mõjud (eelkõige tulekindlus, püsivus tuleolukorras, süttuvustundlikkus jt) Aja mõjud (korduv koormamine, murenemine ja erosioon, moraalne e. tehnoloogiline vananemine) Unustada ei maksa, et soojustusmaterjalid peavad olema ka keskkonnaohutud, tervisele ohutud ja soovitavalt taaskasutatavad. 69 5. SOOJUSISOLATSIOONIDE VALIMINE, MATERJALIVALIK 70 35 SOOJUSISOLATSIOONI SÜSTEEMI ELEMENTIDE VALIMINE SOOJUSTUSSÜSTEEMI ELEMENTIDE VALIMISEL lähtutakse funktsioonidest. Peab katma kõik olulised funktsioonid
annaabi.ee 
