polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hulgal erinevate asjade tootmisel, mis aitavad teha meie elusid igapäevaselt kergemaks (Bioneer, 2014) Tegemist on küll laialt kasutatava kemikaaliga, kuid siiski tuleb arvestada tema mõju inimese tervisele ning keskkonnale. Antud kodutöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade bisfenool A omadustest, tema kasutusvõimalustest, toskilisusest ning keskkonnaohtlikkusest 2 MÕJU TERVISELE Bisfenool A-ga läbi viidud loomkatsed on kinnitanud aine seotust järgnevate terviseprobleemidega rinna-ja eesnäärmevähi, varajase puberteedi, hormonaalse tasakaalutuse, muutustega aju struktuuris ning südamehaiguste ja diabeediga. Ka juhul kui kogused on väga väikesed, jäävad need siiski kõrgemaks östrogeeni loomulikust konsentratsioonist organismis.
Tööstustegevusele hinnangute andmisel on vaja kindlaks teha puhastusseadmete olemasolu või puudumine ettevõtetes, välja selgitada tööstusreostusega kaasnevad võimalikud keskkonnaohud (näiteks võimalus reostuse sattumiseks põhjavette), välja arvestada tekkivad reoveekogused elu - ja tööstuspiirkondades ning kontrollida kanalisatsioonisüsteemide seisukorda. Oluline on saada ülevaade tekkivate jäätmete kogustest, iseloomust ja nende keskkonnaohtlikkusest. Tänapäevase keskkonnapoliitika aluseks on ennetav printsiip, mis tähendab keskkonnamõjude ennetamist ja probleemide tekke vältimist juba reostuse allikates. Keskkonnaprobleemide ennetamine toimub peamiselt jäätmete hulga ja ohtlikkuse ning energia kasutuse vähendamisega.Võimalik on muuta näiteks tootmisprotsessi, tarbimisviise, kasutada toorainet ja energiat efektiivsemalt. Ennetavat printsiipi toetav protsess on toodete elutsükli analüüs, mida kutsutakse ka
jääkidest, korduvakasutusega biomass jne (vt Joonis 3 .20). Nii puidupõhised kui rohtsed (herbaceous) kütused võivad olla keemiliselt töödeldud ja sisaldada lisandeid ja kemikaale, mis mõjutavad nende materjalide kasutatavust kütusena. Korduvakasutusega puidus võivad lisanditeks olla näiteks naelad, elektrijuhtmete metall ning vaigud ja liimid (lammutuspuit), puidutööstuse jäätmetes vaigud ja liimid jne. Selliste lisandite sisaldus tuleb lähtuvalt keskkonnaohtlikkusest eriti täpselt klassifitseerida. Biokütuseid toodetakse, turustatakse ja kasutatakse küllaltki mitmesugustes nn kaubanduslikes vormides, mille tüüpilised näited on esitatud tabelis (vt Tabel 3 .4). Tabel 3.4. Biokütuste kaubanduslike vormide tüüpilised näited Kütuse nimetus Tüüpilised osakeste mõõtmed Levinud ettevalmistuse viis Briketid Ø > 25 mm Mehaaniline