Kõik silmaga nähtavad kivistised on makrokivistised ja kuuluvad II või III kategooria kaitsealuste objektide hulka. II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine, looduslikust asukohast eemaldamine ja tehingud nendega on seadusega keelatud. III kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine ning tehingud nendega on samuti seadusega keelatud. Kivististe väljaviimiseks Eestist tuleb taotleda luba Keskkonnaministeeriumist. Kõikide kivististe Eestist väljaviimisele peab eelnema nende teaduslik ekspertiis. Kaitsealused taimed I kategooria kaitsealused liigid: kõige rangemat kaitset vajavad 22 taimeliiki ja 10 loomaliiki. Iga taime kohta on Eestis teada vaid kuni viis leiukohta ning kõik taimed on suure teadusliku väärtusega näiteks: kobarpea, lääne sõrmkäpp, odajas astelsõnajalg. Keelatud on I kategooria kaitsealuste taimede loodusest eemaldamine ja kasvatamine tehistingimustes.
Kolmanda tasandi liikumiste puhul (näiteks haridusministeeriumi paigutamine Tartusse) suureneb esialgu tõepoolest vajadus kaugtöö korralduse järgi, sest sissetöötatud rutiine ja juhtimissüsteemide konservatiivsust arvestades tuleb teatud aja jooksul kasutada endisi, vastavate oskuste ja vilumustega töötajaid. Käivituksid esimese ja osaliselt teise tasandi kaugtöö mudelid. Suurpäraseid näiteid kaugtööst leiab näiteks põllumajandusministeeriumist ja keskkonnaministeeriumist. Põllumajandusministeerium on kasutanud mitmete projektide Kaugtöö Eestis 7 juures eksperte, kes põhilise osa ajast viibivad Lõuna-Eestis või saartel ja suhtlevad tööandjaga elektrooniliselt. Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis. Kaugtööd on võimalik teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101. linnaelanike seas tehtav selgitustöö.5 Kuna metsatulekahjude kohta Eestis ei ole märkimisväärselt palju allikmaterjale, tekkis huvi ja soov koostada olemasolevate kirjutiste põhjal kokkuvõttev ning süstematiseeritud materjal metsatulekahjude kohta Eestis. Töö koostati kasutades refereerimist ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist, Päästeametist, Riigimetsa Majandamise Keskusest ja Keskkonnaministeeriumist saadud andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärkideks seati: · Analüüsida inimtegevuse ja ilmastiku mõju metsatulekahjude tekkele ja levikule. · Uurida Eestis kasutatavate metsatulekahjude ennetamismeetodite tõhusust metsatulekahjude tekkele ja levikule. · Selgitada metsatulekahjude poolt tekitatud majanduslikku keskkonnakahju. Lähtuvalt eesmärkidele sõnastati uurimisküsimused: · Kuidas mõjutab inimtegevus metsatulekahjude teket ja levikut?
annaabi.ee 
