Raskusi tekitab kinnisvara õige hinna määramine olenevalt asukohast ja kulumisastmest, veel müümata kaupade võimaliku hinna määramine, kultuuripärandi, maa ja muude loodusvarade hindamine jne. Selleks on välja töötatud vastavad arvestussüsteemid, et need kalkulatsioonid oleksid enamvähem võrreldavad. Arvestusühiku funktsioonis on raha hakatud kasutama ka mittemateriaalse arvestuse tarbeks. Alustada võiks kahjumikasumi väljatoomisega, jätkata saab igasuguste keskkonnamaksudega ja kahjutasudega , mida kohtu kaudu kasseeritakse solvajatelt või keelatud info levitajatelt, ning lõpetada võiks üldtuntud ütlusega, et aeg on raha. Rahale antakse tihti ka poliitilisi ülesandeid. Näiteks seovad Maailmapank ja IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) oma laenud kindlate tingimustega. Rahal on suur tähtsus ka sisepoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Näiteks kaudsete maksudega maksustamine. Indiviidi tasandil on rahal peale hüviste omamise väga palju muidki ees-märke
keskkonnamaksude ja -tasude maksmise poolest teisel kohal. Kütusaktsiis moodustas lõviosa nii kodumajapidamiste kui ka maismaaveonduse keskkonnamaksudest. Kolmas suur keskkonnamaksude ja - tasude maksja oli mäetööstus ja energeetikasektor, mille keskkonnamaksude ja -tasude struktuur erines teistest maksjatest suurim koormus tuli maavara kaevandamisõiguse tasust ning saastetasudest. Lähtudes saastaja-maksab-põhimõttest peaksid suurema keskkonnakoormusega tegevused olema keskkonnamaksudega kõrgemini maksustatud. Kui vaadata transpordikütuste tarbimise ja aktsiisikoormuste jaotumist Eestis, siis alati ei kanna suurema keskkonnakoormusega tegevused suuremat maksukoormust. Kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted tarbivad kokku ligikaudu poole (vastavalt 27% ja 25%) transpordikütuste kogusest, aga maksavad ligi kolmveerandi aktsiisist (vastavalt 41% ja 32%). Samas aga
firma võib oma tootmisprotsessi muuta, kasutades näiteks väiksema süsinikusisaldusega sisendeid ja/või tarvitades süsinikusisaldusega sisendeid efektiivsemalt; firma võib kolida mujale, kus ta ei pea seda maksu tasuma; firma võib tegevuse lõpetada. Kuigi OECD riikide puhul pole siiani täheldatud ühegi majandussektori konkurentsivõime märkimisväärset langust seoses keskkonnamaksudega, võib selle põhjuseks olla see, et energiamahukate harude jaoks on tehtud hulganisti erandeid. Ilmselt samal põhjusel pole Euroopa Liidus täheldatud energiaintensiivsete ja suurtes kogustes kasvuhoonegaase õhku paiskavate tööstusettevõtete kolimist riikidesse, kus süsiniku- või muid analoogseid makse pole kehtestatud. Uuringud on näidanud, et vähemalt praegu on energiamaksud suhteliselt madalad ja mujale kolimine pole rentaabel. Üldiselt oleks tegemist väga suure probleemiga,
annaabi.ee 
