9) Keskkonnaväärtused: (Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks) -otsene aineline ehk kasutusväärtus: seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtussüsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve. -eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus : väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jääma inimeste huvid. -iseväärtus ehk sisemine väärtus : lähtub põhimõttest, et keskkond on väärtus, olenemata selle ainelisest või mitteainelisest kasust inimese jaoks. Keskkonda ei vaadelda siin kui
ja Uspekistanis 20.sajandi alguses Realism -modernistliku maailmavaate üks alustalasid Inimtegevuse negatiivsed mõjud on mõõdetavad objektiivsete kriteeriumide alusel ja teaduslikke meetodeid kasutades. Tavainimeste naiivsed konstruktsioonid põhjus-tagajärg seostest vaid segavad teaduspõhist keskkonnakorraldust Näiteks kliimamuutuste probleem: Realistide meelest annab enamuse teadlaste konsensus kliimasoojenemise üle piisava põhjenduse poliitiliste meetmete kasutusele võtuks. Kliimamuutusi eitavad teadlased on realistide meelest ilmselt äraostetud. POSTMODERNISM- Esiletõus lääne ülikoolides 1980ndatel Modernismi kriitika
programmi heakskiitmisest, kontrollida litsentsi olemasolu eksperditel, hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele, hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta, teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest, lõpuks keskkonnamõju hindamise järel hinnata. (KeHJS § 10) Peale selle, keskkonnakorraldust, -mõju hindamist, keskkonna juhtimissüsteeme ja teisi Keskkonnaministeeriumi valdkondi puudutavad seadused, määrused on enamikult ettevalmistatud just Keskkonnaministeeriumis, mis näitab selle tähtsat positsiooni (Keskkonnaministeerium 2018b). Aga kindlasti mitte vähem vajalikuks on ka Riigikogu osalus, mis esindab seadusandlikku võimu Eestis ja osaleb koos Valitsusega seaduste loomise protsessis.
kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkonna kasutusväärtus seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtus-süsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve. Inimkonnal on juba aastatuhandete pikkused kogemused, mis aitavad näiteks kalapüüki või metsandust mõistlikult korraldada: nii, et jääks alles ka taastumisvaru. Samas on keskkonna aineline väärtus keskkonnakaitsele mõneti ebakindel alus: kui inimese selline sõltuvus keskkonna mingist elemendist väheneb või lõpeb, kaob ka põhjus keskkonnameetmeid rakendada.
annaabi.ee 
