maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas
seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87) Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH
• Surve- võivad olla suunatud soovitud keskkonnamuutustele (maaparandus, metsastamine), aga võivad olla ka soovitud või soovimatud tegevuste kaastulemused (nt saastamine, ülekarjatamine, metsa ülekasutus). • Seisund- keskkonna olukord, mis tuleneb survest, oluline on inimese heaolu ja teadlikkus • Mõju- muutused, mis tulenevad muutunud keskkonnateguritest (puidu/kütuse hinnatõus) • Vastus- võib olla seadusandlik, keskkonnakorralduslik, teadus-arenduslik tegevus, ühiskondliku arvamuse või tarbijaeelistuste muutumine, keskkonnapoliitika muutus või keskkonnainfo andmine *ei leidu häid indikaatoreid 10. Tark linn * Kas ja kuidas saab defineerida tarka linna? Termin, millel täpset definitsiooni pole. Ühe jaoks infotehnoloogiline, teise inimeste kaasamine protsessidesse, kolmandale energiasääst. Käsitleja vaatenurk. Igal juhul on
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87) Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on
annaabi.ee 
