energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas. Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib praegu pidada puitkütuseid. Samuti ka tuule-ja
komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: kõlvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk. 5]. Veisefarmide edukaks kasutamiseks ja kvaliteetse piimatoodangu saamiseks on vaja head projektlahendust, mis eeldab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja juhiseid. Ainetöö eesmärgiks on projekteerida kolmesajale tingloomale farm. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded: 1. Karja struktuuri ja pidamisviisi määramine. 2
komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: külvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk 5]. 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 25 tinglooma. Tingloomad 25 Lüpsiveised 25 · 0,75 = 18 Kinnisveised 25 · 0,18 = 4 Poegivad veised 25 · 0,12 = 3
annaabi.ee 
