Keskkonnakaitseprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline kriis inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline...
Eesmärgipärase aretusega on aga saadud suure tootlikkusega kultuurtaimed, mis toidavad üha kasvavat elanikkonda. Ökosüsteemid on üha ebastabiilsemad inimese poolt kasutusele võetud tehnika tõttu, mis ökosüsteeme mõjutavad. Eluvajalike keskkonnatingimuste ja loodusvarade säilimine oleneb inimtegevusest. Riigid ja rahvad peavad olema ühtedel ökoloogilistel seisukohtadel, et ohtlikke olukordi ära hoida. Teravamad looduskasutuse ja keskkonnakaitseprobleemid kaasajal: 1. Maailma üha kasvava rahvastiku toitlustamine. Taimede kasvukohategurite optimeerimine, kultuuristavate alade ja neil kasvatavate taimekultuuride otstarbekas valik, kadude vähendamine kultuurtaimede koristamisel. 2. Loodusvarade ratsionaalne kasutamine. Taastumatute ressursside ökonoomne ja kompleksne kasutamine ja taastuvate loodusvarade selline majandamine, mis tagab varude pideva uuenemise. 3. Võitlus keskkonna saastamise vastu.
Kergetööstus, millest regiooni areng algas, kaotab aga positsioone. Regioon on metsarikas, kuid metsatööstust on vähe, puitu varutakse peamiselt Lääne-Virumaa metsatööstuse tarbeks. Ida-Virumaa tööstuse nõrgaks kohaks on veel masinaehitus, peale Narva ja Jõhvi seda mujal peaaegu polegi ja neiski linnades pole masinaehitus kuigi tugev. Ida-Virumaa tööstusharud on võrdlemisi suured saastajad ja seal on kujunenud üsna rängad keskkonnakaitseprobleemid. Seal elab peamiselt tulnukrahvastik, mis majandusprobleemide lahendamist ainult raskendab. Ka oli enamik ettevõtteid tehniliselt vananenud ja kulunud, neid ähvardas pankrot ja mitmed läksidki pankrotti. Ent väliskapitali abiga on võrdlemisi hästi uuendatud Kunda tsemenditööstus, Narva Kreenholm, Nitrofert ja paljud muud väiksemad ettevõtted. Samuti on siin ka küllalt hea ettevalmistusega tööjõudu, napib küll noori tippspetsialiste
annaabi.ee 
