1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal.
Võeti kasutusele mõiste ,,jätkusuutlikkus". Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning rakendada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam ja enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ning survegruppidega. Tavainimesed muutusid üha aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist . Säästva arengu tõeline kontseptsioon kerkis esile 1980ndatel, kuna siis hakati laiemalt mõistma, et majandusliku ja ühiskondliku progressi vahel peab valitsema tasakaal, ning nähti selle seost Maa ja loodusressursside haldamisega. Kontseptsioon sai laiemalt tuntuks tänu väljaandele "Our Common Future", mille andis välja Keskkonna ja Arengu Ülemaailmne
Mitmed riigid on koostanud riiklikud metsakavad, milles kirjeldatakse erinevaid raievõimalusi, arvestades metsade kaitsevajadusi, bioloogilise mitmekesisuse tagamist ja muid mitmeotstarbelisi vajadusi.(1) 11 4. Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult Euroopa metsaomanike konföderatsiooni (CEPF) president Christer Segerstéen rõhutas tänavu augusti lõpus saadetud vastuses Põhjamaade keskkonnakaitseorganisatsioonide kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust.(1) Põhjamaade metsanduse traditsioonid on end tõestanud jätkusuutlikuna mitme põlvkonna jooksul, andnud toorainet, mitmekesistanud elu ja majandust, ühtaegu pakkunud sotsiaalset heaolu Põhjamaade ühiskonna liikmetele.(1) Põhjamaade keskkonnaorganisatsioonid saatsid tänavu 5
annaabi.ee 
