kasvab "treenides" ehk on sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast ning on teisi, kes leiavad, et andekuse kujunemisel mängib suurimat rolli pärilikkus. Tõde peitub ilmselt aga kahe seisukoha vahepeal. Pedagoogika ja psühholoogia alussambaks on juba ammust ajast olnud teooria, et inimese isiksuse kujunemist mõjutavad kolm faktorit pärilikkus, keskkond ja kasvatus (Unt, 2005, 35). Siinses käsitluses võime keskkonna ja kasvatuse siiski lihtsustamise mõttes üheks lugeda, st kasvatuse keskkonnafaktori alla arvata. Otstarbekas on pärilikkust ja kasvukeskkonda andekuse kontekstis vaadelda koosmõjus, sest igal juhul on laps mõjutatud mõlemast. Näiteks, kui lapsel on sünnipärased eeldused kiireks kõne arenguks, aga ta on sündinud inimeste keskele, kes temaga esimeste eluaastate jooksul peaaegu üldse ei suhtle, siis on väga tõenäoline, et antud lapse kõnes tekib hoopis mahajäämus. Samas, lapse areng mingil kindlal alal võib olla tagatud pideva ja pühendunud
kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus);ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel:organismid on vastupidavad mingis kindlas; keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis);erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; keskkonnatingimused ise muutuvad pidevaltmööda gradienti. Ökoloogiline tasakaal Tasakaalu all võib mõista vähemalt kolme erinevat asja: Koosluse võimet muutustele vastu seista ei kehti suurte keskkonnamuutuste puhul. Püsivus e. populatsioonide võime püsida teatud suuruses. Taastumine e
KOKKUVÕTE TINGIMUSFAKTORITEST: 1. TEMPERATUUR 2. PH 3. SOOLSUS 4. INFORMATSIOON 4.1 fotoretseptsioon 4.2 mehhanoretseptsioon 4.3 audioretseptsioon 4.4 baroretseptsioon 4.5 magnetretseptsioon 4.6 elektroretseptsioon 20 SÜNERGEETILISED EFEKTID – keskkonnafaktorite koosmõju • Energia, mis ei avaldu süsteemi üksikkomponentidele Nt: pannkooki süües tunneme pannkoogi maitset, mitte jahu, muna ja piima maitset. kahe keskkonnafaktori koosmõju jaguneb: 1. Hädavajalikud ressursid Nt: vesi ja toitained. Mõlemad on hädavajalikud, kuid veega toitu (või vastupidi) asendada ei saa. Puudub keskkonnafaktorite koostoime. Vee ja toidu sünergia on võrdne nulliga. 2. Asendatavad ressursid Nt: nisu ja oder. Pole vahet, kas anda tibule nisu või otra – suureks kasvab ikkagi. Odraga kulub lihtsalt veidi kauem aega. 3. Komplementaarsed ressursid Ressursi kogukulu on üksi tarvitades suurem, kui koos.
vigade tegemiseks. Mõni faktor, mille mõju paistab olevat ilmne, võib lihtsalt korreleeruda mõne tegelikult vajaliku keskkonnaparameetriga. Erinevate uurimismeetodite kasutamisel on jõutud järeldusele, et liigiline koosseis mingis kindlas kohas on küll küllaltki ettearvatav, aga üks kindel liik võib seal samahästi nii esineda kui ka mitte esineda. Sellel on järgmised põhjused: 1) organismid on vastupidavad mingis kindlas keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis); 2) erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; 3) isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; 4) keskkonnatingimused ise muutuvad pidevalt mööda gradienti. Seetõttu on selgeid piire koosluste vahel võimatu eristada. Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet kontiinum. Kontiinum (lad. continum pidev, katkematu) pidevus.
annaabi.ee 
