vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega II Keskkonnaprogramm Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid ennetavad meetmed (veekaitse, õhk) müraalase regulatsioon III Keskkonnaprogramm 4 uut elementi keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel arenguprojektide KMH EÜ KKP prioriteedid keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse KMH menetluse täiendamine keskkonna kompleksne kaitse ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte ennetada saastust selle allikas Uued elemendid · ranged keskkonnanormatiivid 3
võimalik ka välja püüda ja turule suunata. Kuna aga Vääna jõe veekvaliteet on halvas seisukorras, siis langeb see meetod välja. Kahjude ärahoidmise ja asendamise kulu meetodid ei ole samuti sobilikud Vääna jõe hinna määramiseks. Nimelt hinnatakse antud meetoditega keskkonnakauba väärtust näitajatega, mis põhinevad kas tehtavatel kulutustel kahju ennetamiseks, keskkonnaväärtuse asendamisel teise väärtusega või keskkonnaelemendi asendamisel alternatiivse variandiga. Vääna jõel ei ole aga märkimist väärivaid omadusi, mis aitakse ühiskonnale tekitatavat kahju ära hoida, seega ei annaks kahjude ärahoidmise kulu meetod tulemust. Asendamise kulu meetod ei sobi, kuna Vääna jõe puhul on väga raske määrata konkreetseid omadusi, mis oleksid piisavalt jõe olemust määrava iseloomuga, et jõe väärtust saaks hinnata just nendest omadustest tulenevate kasutusvõimaluste asendamise põhjal.
taaskasutamine. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid): Keskonnamõõdib mis iseloomsutab keskkonna seisundit ja selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele. Liikumapanevad jõud: inimtekkelised mõjurid, mis põhjustavad keskkonnakoormust (poliitikad, eluviis jne) Koormus ehk surve: peegeldavad intensiivsust (energia ja taastumatu vara tarbimise mahud, saasteainete heitmed, transpordimahud jne) Seisund: näitavad surve tõttu muutuvad keskkonnaelemendi või terviku kvaliteeti (vee, õhu kvaliteet, liikide arvukus, taastumatu vara kogus) Mõju: mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi (ökosüsteemi viljakuse, inimese tervise muutus) Vastumõju: iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise ja parandamise põhimõõteid (keskkonnamaksud, korduskastusu, inimeste harimine, puhtam tootmine jne) Kemikaalide säästlik tarbimine- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. 5
• Keskkonnaalane seadusandlus on tihti kattuv • Uued ja teravad keskkonnaprobleemid võivad nõuda loovaid ja paindlikke õiguslikke lahendusi II Keskkonnaprogramm (1977-1982) • Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid • ennetavad meetmed (veekaitse, õhk) • müraalase regulatsioon III Keskkonnaprogramm (1983-1986) • keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel • arenguprojektide KMH • EÜ KKP prioriteedid • keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse • KMH menetluse täiendamine • keskkonna kompleksne kaitse • ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus • tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm (1987-1992) • Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte • ennetada saastust selle allikas • Uued elemendid • ranged keskkonnanormatiivid
annaabi.ee 
