kasvupotentsiaal Eesti tingimustes. Foto: Bianca Mikovitš Eelmise riigikorra ajal toimis üsnagi populaarse talvise tööna kuuse- ja männikäbide korjamine. Neid osteti siis ja ostetakse ka nüüd kokku seemnete saamiseks, millest kasvatatakse uued puud. Männikäbide liitrist maksab RMK praegu 7,3 krooni ehk 0,46 eurosenti. “Veneaegsest varumisest erineb praegune selle poolest, et kui siis korjati käbisid, kust juhtus, siis nüüd tuleb enne korjamist taotleda keskkonnaametist õiend. See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal.
koolitusi. Lisaks on aastatel 20072012 MAK-i tehnilise abi vahenditest koostatud poollooduslike koosluste hoolduskavad, tehtud kordustrükk pärandkoosluste inforaamatule, teavitatud ja koolitatud iga-aastaselt PLK hooldajaid ning korraldatud PLK-de taimekoosluste inventuure. Piisav varustatus tehnilise abi vahenditega on eelduseks poollooduslike koosluste tegevuskava edukale rakendamisele. Eramaa omanikul või rentnikul on võimalik ala taastamiseks taotleda Keskkonnaametist (KA) loodushoiutoetust või pakub KA eramaa omanikule võimalust taastada poollooduslik kooslus mõne projekti raames. Peale seda on maaomanikul või rentnikul võimalik ala hooldamise eest taotleda PLK hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine riigimaadel toimub Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel ja koostöös maahooldajatega. RMK korraldab nendele aladele rendikonkursi ning sõlmib pikaajalised lepingud alade hooldamiseks
Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart. Kalastuskaarti on võimalik soetada kas elektroonilise kanali kaudu või Keskkonnaametist. Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1% harrastuskalastajate koguarvust. 4 www.pilet.ee 23 2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317
tekkivate heitmete jm koguseid. Esitatud andmete alusel peab tegevusloa väljaandja ehk otsustaja hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara kasutamise või saasteloa väljaandmisega kaasneb ka aruandluse- ja maksukohustus (ressursitasu, saastetasu). Tänu paljudele reostusallikatele peavad sadamad taotlema keskkonnaametist keskkonnalube, mis on tavaliselt kompleksload : Kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel). Seda luba nimetatakse keskkonnakompleksloaks. 3. Jäätmete taaskasutus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja
annaabi.ee 
