Iseseisvussõda-17751783; inglise keeles American Revolutionary War või American War of Independence) oli sõda, mis algas 1775. aastal ja lõppes 1783. aastal. See oli sõda Suurbritannia kuningriigi ning tema 13 Põhja-Ameerika koloonia vahel. Connecticut, Massachusetts, Rhode Island, New Hampshire(Uus-Inglismaa); Delaware, Pennsylvania, New York ja New Jersey(keskkolooniad); Maryland, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina ja Georgia(lõunaosariigid). Virginiat esindas kongressil George Washington (1732-1799) tulevane USA 1. president. Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). Üldse allkirjastas selle 56 inimest, esimesena kiitis deklaratsiooni heaks Delaware, seepärast peetakse just seda osariiki USA 1. osariigiks.
Lõuna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje. Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (*Mayflower). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William Penni juhitud Pennsylvania. Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega (Indiaani sõjad). Esimene suurem sõda toimus 162236 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.
5) Riigivõim saatis mõningad isikud riigist välja kurjategijad ja prostituudid. Inglise kolooniate enamiku moodustasid põlluharijad ja neil tekkis ka kohaliku maaga side. Prantsuse kolonistid olid nt karusnahakütid, kaupmehed nendel polnud alaga väga suurt sidet. Inglise kolooniad tekkisid eelkõige rannikul, Prantsuse omad Suure Järvistu piirkonnas nad asustasid ka sisemaa suuremaid jõgesid (Mississipi) ning ka Kanada alad. Tekkisid põhja-, lõuna- ja keskkolooniad. Põhjas ja keskel toodeti eeskätt enda tarbeks ehk oli tegemist farmidega. Lõunas rajati istandusi, kus kasvatati puuvilla ja tubakat. Põhjas arenes ka tööstus nt laeva ehitus. Põhja-Ameerikasse veeti sisse ka tööjõuna neegerorje. Kujunes kolmikmarsuut Ameerika laevad suundusid laevadega Euroopasse, seal laaditi kaubad ning siirduti rämpskaubaga Aafrikasse ja selle eest osteti neegreid. Sealt Kariibi mere saartele, kus orje müüdi. 18
annaabi.ee 
