Üha enam levisid laialehelised puuliigid, eriti jalakas, pärn ja tamm. Arvati, et lehtpuud ületasid oma hulgalt okaspuid kolmekordselt. Metsades elutses rikkalik loomastik. Samal ajal tekkis Läänemere nõos olnud veekogul jälle ühendus ookeaniga. Vesi alanes ja muutus soolasemaks. Seda Läänemere aega nimetatakse Litoriinamereks. Eesti muinasjaja alguseks loetakse 6-12 saj. Muinasaja lõpus oli eesti jagunenud 8 suurema ja mitme väiksema maakonna vahel, kus keskjuhtimist ei olnud vaid iga kihelkond juhtis ennast ise. Muinasaja lõpus oli eestis ilmne varanduslik ebavõrtsus. Ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti mõisateks. Suurem osa inimesi olid vabad maaharijad. 8-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga artru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpus. Ilmus ka uus adratüüp-harkader, mis püsis Lõuna-Eestis kasutusele kohati kuni 19-sajandini. Lõuna-Eestis kasutati konksadta, millega oli
väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. ( Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid) Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. Muinasaja lõpus oli Eesti jagunenud 8 suurema ja veel mitme väiksema maakonna vahel, kus keskjuhtimist ilmselt ei olnud, vaid iga kihelkond valitses ennast ise. Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. -haldusjaotus kõige
miinused? EELISED tihe vahetu kontroll väiksem jooksva töö koormus rohkem aega strateegiale ei nõua kõrget juhtimisalast kvalifikatsiooni PUUDUSED rohkem juhte suuremad juhtimiskulud probleemid suhtlemise ja koordineerimisega 3.10 Mida tähendab hierarhia? Hierarhia on võimusuhetel põhinev ametikohtade redel. Väikeses organisatsioonides see suuresti puudub, suures võib eristada tippjuhtimist, keskjuhtimist ja esmajuhtimist. alluvusvahekord kulgeb alt ülespoole. 10 Juhtimise alused 3.11 Mis on rivi- ja staap-tüüpi organisatsioonid? Visanda rivi ja staabiga organisatsiooni skeem. Riviorganisatsiooni ülesanne on toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte või asutus on mõeldud (põhitegevus). Staabiorganisatsiooni ülesanne on varustada
annaabi.ee 
