pealmised koed, mis võimaldavad putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. (Teder) Imemissuiste alalõuad pikenevad ning moodustub imilont, mille abil ollakse võimeline toituma ka kõige sügavamalt õitest. Alahuulest saab keemilise meele elund. (Teder) Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis on tavaliselt üksteisega liikumatult ühendunud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad ja kolmandale rindmikule ehk tagarindmikule tagajalad. (Teder) Tiibade olemasolul saab jagada putukad kahte rühma: tiivulisteks ja tiivututeks. (Teder) Tiivulistel putukatel ehk pterügootidel on tavaliselt kaks paari tiibu. Sageli üks või teine paar tiibu on enamarenenud. Näiteks kahetiivalistel (sääsed, kärbsed) 6 on ainult üks paar arenenud tiibu, teine paar on säilinud kepjate sumistitena. (Teder)
Ujurlastel on tagakeha otstes õhuavad: käivad veepinnalt õhku võtmas. Öösiti lendavad ning levivad nii teistesse veekogudesse. Keha ovaalne, ülalt ja alt nõrgalt kumer. Tagajalad on ujujalgadeks, pikad ja lapikud, käppadel pikkade harjastega. Eesjalad lühikesed, kohastunud saagi kinnihoidmiseks. Sõudurlased on suhteliselt väikesed laia pea ja lameda kehaga. Kõik jäsemepaarid on erineva ehitusega: eesmine jalapaar lühike, ühelülilise ja lusikakujulise käpaga. Keskjalad peened ja pikenenud, samuti ühelülilise käpaga, tipul küüniste paar. Tagajalad on lamendunud, tihedalt karvadegakaetud ning toimivad aerudena. Elavad peamiselt seisuvetes või aeglase vooluga veekogudes. Öösiti lendavad valguse poole. Selgsõudurlaste keha alakülg on lame, seljapool kumer. Jalad moondunud pikkade ujukarvadega kaetud aerudeks. Röövloomad. Hingamisava asub tagakeha tipul, sukeldudes võtab endaga kaasa õhumulli. Lendavad hästi, öösiti võivad asustada uusi
Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi, samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. Rindmik: Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Rindmiku esimesele lülile e. eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile e. keskrindmikule keskjalad ja kolmandale lülile e. tagarindmikule tagajalad. Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu, need on aga vahel taandarenenud (näiteks töösipelgatel). Tiivad kinnituvad teisele ja kolmandale lülile. Osadel väljasurnud putukatel kinnitus ka rindmiku esimesele lülile paar tiibu. Kuna rindmikus asuvad putukate tiivalihased, siis on eriti arenenud need rindmikulülid kuhu kinnituvad lendamisel olulisemat rolli mängivad tiivad