Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskinertsimoment" - 4 õppematerjali

Hüdraulika kodune töö nr 1
4
docx

Hüdraulika kodune töö nr 1

Kodune töö nr 1 Andmed: Klapi kõrgus (a): 0,5m Pinnakeskme kaugus: Klapi ülemise serva pikkus (b): 0,3m Klapi alumise serva pikkus (c): 0,4m Vedelikusamba kõrgus pöördetelest (h): 1,7m Vedeliku tihedus (ρ): 1400 kg/m3 Keskinertsimoment: 1. Arvutan klapi pindala (A). a+ b 0,4 +0,3 A= ∗h A= ∗0,5 2 2 A = 0,175m2 2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ). 0,5(0,3+ 2∗0,4) Sc= = 0,262m 3 ( 0,3+0,4 ) 3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC). h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m 4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F).

Ehitus → Hüdraulika
30 allalaadimist
Laeva Püstuvus
21
doc

Laeva Püstuvus

korrutisena. Laeva ujuvusjõu mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel CL on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter. Kaugus raskuskeskmest G metatsentrini M , s.t. GM on laeva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kaugust BM nimetatakse alg- metatsentri raadiuseks ja seda arvutatakse: Jx BM = , kus Jx ­ veeliinitasandi keskinertsimoment x telje suhtes [m4] ­ mahuline veeväljasurve [m3] . Jooniselt 6 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teada olevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM = KB + BM - KG GM = BM - BG GM = KM - KG , kus KB ­ ujuvuskeskme aplikaat KG ­ raskuskeskme aplikaat KM ­ metatsentri aplikaat K ­ kiilu punkt, mis on koordinaattelgede algpunktiks.

Merendus → Laevandus
221 allalaadimist
VIGASTATUD-LAEVA-PÜSTUVUS
3
doc

VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS

Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2 317 3. Laeva süvise kasv T = = = 0,11m ; AWP 2850 4. Avarii vee vabapinna põiki keskinertsimoment lt bt3 30 22 3 J xa = µ = 0,6 = 15970m 4 ; 12 12 5. Avarii vee mass = = 1,025317 = 325t; 6. Algmetatsentri muutus 44 4. Vigastatud laeva püstuvus T J

Merendus → Laevandus
31 allalaadimist
Laeva teooria
8
docx

Laeva teooria

Püstuvuse moment väljendub korrutisena W ­GZ, st laeva massi ja staatilise püstuvuse õla korrutisena. laeva ujuvusjõu p (tagurpidi kolmnurk)mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel C on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter. Kaugus raskuskeskmest G metatsentrini M , s.t GM on aleva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kagust BM nim algmetatsentri raadiuseks ja seda arvutatakse valemist BM=Jx / (tagurpidi kolmnurk), kus Jx on veeliinitasandi keskinertsimoment x telge suhtes , m (astmes 4) V on mahuline veeväljasurve , kuupmeetrit Jooniselt 5.1 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teadaolevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM= KB + BM ­ KG GM= BM-BG GM = KM- KG Kus KB on ujuvuskeskme aplikaat KG ­ raskuskeskme aplikaat KM ­ metatsentri aplikaat, K- kiilu punks , mis on koordinaattelgede alguspunktiks. Laeva pikikallutamisel väikese nurga u ( ja keskelt l2heb / läbi) võrra konstantsel veeväljasurvel ( näiteks lasti

Ehitus → Laevade ehitus
108 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun