Tähed eksisteerivad selleks, et meie saaksime olemas olla. Niisiis tähed lõpetavad oma elu peajadal valgete kääbustena, plahvatavad supernoovadena, neutrontähena, musta auguna, või lendavad laiali. 14 Kasutatud kirjandus, allikad http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) ,,Universum" , Rein Veskimäe, Tallinna Raamatutrükikoda 1997 ,,Musta auku otsimas" , Raimo Keskinen, Heikki Oja, Kirjastus ,,Valgus", 1983 15 LISAD Kepleri supernoova(SN 1604) HR-diagramm 16 Lähimate tähtede HR-diagramm Mõne hajusparve ja kerasparve Messier´3 HR-diagramm ning nende täheparvede vanus Allan Sandage´i järgi 17
võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt: kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus ja see on 10-23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 1015 grammi. ( Keskinen ja Oja 1983, 115 ). Universumi ruumala suureneb ajas ehk Universum paisub. Galaktikad ,,ise" ei liigu, vaid ruum paisub ja selle tulemusena galaktikad eemalduvad üksteisest. ,,Ise" galaktikad aga ei liigu. Ainult ,,ruum liigub". See on nii pigem galaktika parvede ja superparvede korral, mitte galaktikate tasandil. Universumi paisumine kiireneb. Mida kaugemal asub meist galaktika ( parv või superparv ), seda kiiremini see meist ( vaatlejast ) eemaldub
võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt: kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus ja see on 10-23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 1015 grammi. ( Keskinen ja Oja 1983, 115 ). 47 1.2 Relatiivsusteooria ajas rändamise teoorias 1.2.1 Erirelatiivsusteooria 1.2.1.1 Sissejuhatus Seni oleme ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitlenud lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Seni oli kolmemõõtmelise (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja
Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt: kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima 39 võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus ja see on 10-23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 1015 grammi. ( Keskinen ja Oja 1983, 115 ). Universumi ruumala suureneb ajas ehk Universum paisub. Galaktikad „ise“ ei liigu, vaid ruum paisub ja selle tulemusena galaktikad eemalduvad üksteisest. „Ise“ galaktikad aga ei liigu. Ainult „ruum liigub“. See on nii pigem galaktika parvede ja superparvede korral, mitte galaktikate tasandil. Universumi paisumine kiireneb. Mida kaugemal asub meist galaktika ( parv või superparv ), seda kiiremini see meist ( vaatlejast ) eemaldub