tasemeni, kus kõik kodanikud peaksid olema uhked seni saavutatu üle. Tervishoid pakub toetusi puuetega inimestele, kõigil kodanikel võimalus kuni 19. eluaastani kasutada tasuta hambaravi, koolides tehtavad vaktsiinid ning haigekassa olemasolul laialdane tasemel arstiabi. Lisaks saab Eesti näitel mainida siinset haridussüsteemi, kus hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on seatud nende saavutamiseks. Õpilastel võimalus tasuta keskhariduseks ning lisaks pakub riik ka tasuta kõrgharidust, mis avab paljudele tõsistele õppuritele imekordse võimaluse õpingute jätkamiseks peale gümnaasiumit. Usun, et sellised heaoluriigi tunnused ei ole vaid siin Eestis, vaid mitmetes demokraatlikes riikides, kus rahvavõim on see, mis loeb. Silmas pidades demokraatia plusse, saab neist edasi arendada ka mõne negatiivsema omaduse. Nagu me teame, siis demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks
lõppu tehti ka õpikud tasuta, neid hakati laenutama. Hariduse sisuliseks pooleks oli ideoloogiline asjandus. Ajalugu, vene keel, muusika, geograafia ideoloogilised õppeained. Kõigepealt kehtestati 7. klassi kohustus ja alates 1959. aastast 8. klaasi. 1970. aastast alates oli kohustuslik keskharidus (11 klassi). Eesti sai loa õpetaja eraldi veel eesti ajalugu, kirjandust jne. keskvõimu poolt oldi sellega ka nõus. Mujal oli keskhariduseks 10 klassi. Keskhariduse kohustuslikuks muutumine tõi kaasa hariduse devalveerumise. Kõik tuli läbi vedada, olenemata oskustest ja tasemest. Väga tähtsaks muutus õppeedukuse protsendi vaatamine. Ka mitte midagi oskavatele õpilastele pandi 3d ära. Ka kõik need, kes läksid ära kutseharidust omandama, pidid keskhariduse samuti saavutama. Oli palju õhtukoole, kus täiskasvanud said keskharidust omastada, kui seda enne polnud saanud.
Haridus ja õpiedukus erinevate sotsiaalsete klasside vahel · Materiaalsed tingimused: Elamistingimused ülerahvastatus, mis segab õppimist Vajalikud õppevahendid Vajadus tööle minna peale põhihariduse omandamist Haridussüsteemi struktuur · Kõikides kaasaaegsetes ühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. · Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. · Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu · Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur · Mikrotasand: koolitamine, mis toimub vahetus suhtlemise tulemusena, spetsiaalsetes ruumides ja kindlates asutustes
annaabi.ee 
