arengutaset. Millest koosneb tervishoid? • Tervishoiutöötajad (arstid, perearstid, hambaarstid jt) • Raviasutused (haiglad, polikliinikud, taastusravikeskused, sanatooriumid, spaad jms) • Riigiasutused (Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt) • Apteegid Eesti haiglad • Eestis on nelja liiki haiglaid: • kohalikud haiglad (neid on Eestis 4), • üldhaiglad (neid on Eestis 9), • keskhaiglad (neid on Eestis 4) ja • regionaalhaiglad (neid on Eestis 3). • Peamine ülesanne haiglatel on ravida. Sanatoriumid, spaad • Eestisse on tekkinud kuurortid peamiselt tänu ravimudale(Haapsalu,Narva-Jõesuu, Pärnu ja Kuresaare). • Toovad sisse palju turiste. • Eesti Spaaliidus on 20 asutust. • Spaad ja sanatooriumid on peamiselt hea tervise säilitamiseks, parandamiseks ja taastusraviks. Riigi osa tervishoius
piirkondlikesse haiglatesse KESKHAIGLA 2 Eelmised + kardioloogia; neuroloogia; uroloogia; ortopeedia; sünnitusabi ja günekoloogia; taastusravi ja füsiaatria; infektsioonhaigused; psühhiaatria; pediaatria; patoloogia. q teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest q Lisaks peavad ööpäevaringselt töötama pediaater, ortopeed, günekoloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglad 2 1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla; 2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla; 4) SA Pärnu Haigla PIIRKONDLIK HAIGLA 2 Peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel Ööpäevaringne valve: ü vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti ü sisearst, kardioloog, neuroloog, pulmonoloog ü pediaater, ü psühhiaater, ü kirurgilise eriala arst, ortopeed, ü otorinolarüngoloog, ü günekoloog, ü
kaasneb töötajate arvu vähenemine kuni 10%. Kõige rohkem töötab haiglasektoris praegu üldõdesid, hooldajaid ja arste. Nende osas nähakse ka tulevikus ette suuremat vajadust. Kõige suurem nõudlus ongi üldõdede järgi. Järgnevalt vajatakse arste ja hooldajaid. Suuremas osas haiglates on rohkem kui 250 töötajat. Töötajate arvu osas paistavad kõige rohkem silma regionaalsed haiglad (ca 3000 töötajat) ja mõlemad Tallinna keskhaiglad (ligi 2000 töötajat). Olulised muutused on töötajate struktuuris toimunud seoses haiglavõrgu ümberkorraldamisega. Suurenenud on õdede ja hooldustöötajate vajadus, vähenenud eriarstide vajadus. Oskuste osas on muutunud tähtsamaks suhtlemisoskus, iseseisva töö oskus, keelte- ja arvutioskus, vajalikud on teadmised meditsiinijuriidikast, dokumentatsioonist. Õdedel on suured arenemisvõimalused. Karjäärivõimaluseks võib olla spetsialiseerumine õde-spetsialistiks ja koolitusõeks
Eestis kuulmispuue liiga hilja. «Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul. Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile. Ei oska kahtlustada Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima. «Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused
annaabi.ee 
