Meie maailmas kehtib sarnane reegel mida rohkem on ressursse, mida kasutada, seda rikkam ja tähtsam sa oled. Ärimees iseloomust oli välja lugeda suurt ahnust. Ta tahtis koguaeg endale tähti juurde saada. Mida rohkem oli tal tähti, seda rikkamaks ta ennast pidas. Kui on võimalus, et sa saad jälle natuke rikkamaks ennast muuda, siis paneb ahnus tegema uskumatuid tegusid. Täiskasvanute elu on aga läinud numbritest nii rutiinseks, et nad ainult nendele keskenduvadki. Noored, nagu väike prints, tegelevad numbritega aga väga vähe. Tema teadis, et tema planeedil oli kolm vulkaani, kaks neist aktiivsed ja üks kustunud, ja tema imeilus roos ja värskelt ka armas väike lammas. Talle ei olnudki rohkem numbreid vaja ja seega sai ta ennast pühendada kõigele muule kui numbritele. See muutis ta täiskasvanutest aga nii erinevaks, et ta ei mõistnud neid. 4. Püüdke lahti mõtestada, milliseid käitumismalle, loomujooni kannavad tegelased,
Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus
laulu" ja ,,Beowulfi". Temast ilmus kaks artiklit erinevatelt autoritelt ajakirja numbris 3/2011. Mälestuslugude ülesandeks ja nende autorite taotluseks pole vaid kultuuritegelaste rolli meenutamine, vaid ka nende kui eestlaste saatuste kajastamine. Märkimisväärne osa neist inimestest on olnud kas küüditatud, represseeritud või osalenud võõrvõimude vastases võitluses. Samas on ka lugusid väärikatest inimestest, mis keskenduvadki vaid represseeritute saatuse kujutamisele. Selline on näiteks artikkel Gerta Reinholdist ja tema abikaasast Theodorist, kes oli üks vähestest eestlastest, kes kandis kogu ulatuses ära Nõukogude Liidus määratud karistuse 25 aastat vangistust Siberis. Selle artikli autori eesmärgiks on samuti näidata eelmisel sajandil elanud eestlastele osaks saanud saatust. Nii selle loo kui ka ajakirja üldisemat eesmärki iseloomustab kokkuvõtlikult artiklis esinev Gerta Reinholdi tsitaat: ,,Eks
annaabi.ee 
