Ei saa ka õelda, et Caufield ei tööta tundides kaasa. Kui asi teda huvitab, võib ta rääkida pikalt ja laialt, aga kahjuks armastab ta teemast kõrvalekaldumist. Ma olen Holdeni pärast tõsiselt mures. Ta ei ilmuta mitte mingisugust huvi hariduse ja teadmiste vastu. Ta lihtsalt ei lase neid ligi. Noormehel puuduvad tulevikuplaanid ning tal ei ole huvi edasise haridustee suhtes. Holden on millegi tundmatu otsingul, mis segab teda keskendumast. Caufieldile on vaja karmi kätt, mis suunaks teda taas helgele haridusteele, sest mis on inimene ilma hariduseta? Kuid tuleb arvestada, et noormees on siiski veel teismeeas ning kindlasti ebaküps. Raske iga ei ole mõjunud temale lihtsalt. Kuid ma arvan, et Caufield on kindlasti võimeline rohkemaks, kui ta välja näitab. Seega loodan siiralt, et Caufield suudab ennast parandada ja leiab uuesti tee haridustee juurde. Niisiis soovin kõike paremat Teile ja usun, et ehk Teie suudate temas
toidud, sooduspakkumised on reeglina rämpstoidud jne (isegi Ameerika kupongisaadetes öeldakse, et kupongide eest saab vaid rämpsu). Sellise elustiili juures ei pruugi isegi headest geenidest kasu olla - rasvumise protsent inimeste seas suureneb pidevalt ja kõigi peal toimivat konkreetset lahendust ei oska ma sellele ette kujutada. Iga inimene peaks end kokku võtma ning unustama tegurid, mis segavad tal keskendumast iseenda tervisele. Piia Pohlak, 10 klass 6 oktoober 2013 Kasutatud kirjandus: http://www.kergemaks.ee/public/31279.html
keskkond on olnud talle kuni 1.klassini täiesti võõras. Kuigi Mardi vanemad hindavad haridust, ei ole olnud neil pere kõrvalt aega piisavalt Mardi eelkooliaegset õppimist distsiplineerida, seega ei ole Mart õpikeskkonnaga harjunud. See aga pärsib Mardil koolis kaasategemist ning samuti vajab ta tihti individuaalset lähenemist, et ta ikka tööle asuks ning ülesandest aru saaks; * Mardil esineb seni diagnoosimata arengu – või käitumishäire, mis segab tal keskendumast ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon, ADHD, afaasia jne... ) (APA, 2013, Birmaher et. al, 1996); * Mardil esinevad üleüldised õpiraskused, mis pärsivad tal teistega samas tempos kaasategemist ning ülesannete üheselt mõistmist. Õpiraskused mõjutavad tema võimet kuulata, keskenduda ning samas ka kirjutada, lugeda, matemaatiliselt mõelda või põhjendada (Barnes, Fletcher & Fuchs, 2007). SPETSIIFILINE OSA 3. Psühholoogi tegevuskava
hetkel läbi) reageeringud surmale: *ärevus, hirm ja ängistus (kadunud või kõikuma löödud turvatunde pärast) *elavad mälestused (piinavad mälupildid juhtunust) *uneäired (uinumisraskused, halvad unenäod, keset ööd ärkamised) *kurbus ja igatsus *süütunne, enesesüüdistus ja häbi (maagiline mõtlemine, et laps on kuidagi toimunuga kurjalt seotud) *keskendumisraskused, kooliprobleemid (mõtted, fantaasiad, mälestused segavad keskendumast) *füüsilised vaevused (pea- kõhu- või lihasvalu või seedeprobleemid) *viha, raev või ähvardamine (viha selle peale, keda peetakse süüdlaseks) *vältimiskäitumine (väldib mõtteid, situatsioone ja kohti, mis meenutavad toimunut) Nii lapse leinareaktsioon kui selle vältus on võrreldavad täiskasvanu omadega. Laste seas võib arengutempo olla erinev kuid kulg on laias laastus sama. Loeb ka see kuidas laps surelikkusesse suhtub.
annaabi.ee 
